Selle asemel, et viinahinda poes õllega võrreldes odavamaks muuta, tuleks otsida meetmeid viinatarbimise vähendamiseks, leidis sotsiaalminister Taavi Rõivas.
„Ma ei pea kindlasti õigeks viinaaktsiisi aeglasemat tõstmist kui lahjadel alkoholidel, sest see muudaks viina poes teiste alkohoolsete jookidega võrreldes suhteliselt kättesaadavamaks ja see kindlasti ei mõju hästi rahva tervisele,“ sõnas minister. Samuti märkis ta, et ei soovita kaasa minna viinatootjate lobiga, sest praegu on probleem pigem selles, et eestlased joovad kanget alkoholi üsna palju.
„Oluline on teada, et lõviosas Euroopa riikides on viinal ja õllel ainuüksi tootmisviisi erinevuse pärast erinev ka aktsiisimäär,“ ütles Rõivas ning lisas, et kui vaadata nn peatäie hinda, siis viinast on joobe saamine praegu odavam, kui lahjematest alkoholidest.
Eilne Äripäev tegi ettepaneku tõsta õlleaktsiisi, et viina- ja õlleaktsiisi vahe muutuks väiksemaks kui praegune 2,6 korda.
Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg
Seotud lood
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi vahe on liiga suur, ütles Saaremaa viinatootja Altia Eesti ASi tegevdirektor Kristel Mets.
Õlle- ja viinatootjate vaidlus, millesse kuulub nii emotsionaalsete argumentide kui ka numbriliste näitajatega manipuleerimine, on sumbunud demagoogia umbsohu. Äripäeval on ettepanek kehtestada senist ebavõrdsust leevendavad reeglid, mis võtavad samas arvesse toote eripära.
Mullu suvel saatis Liviko juht Janek Kalvi kange alkoholi tootjate nimel rahandusministeeriumisse ettepanekud alkoholiaktsiisi tõstmise eelnõule. Tema üks olulisemaid ettepanekuid oli võrdsustada alkoholi aktsiisimäär õlles ja kanges alkoholis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.