Õlle- ja viinatootjate vaidlus, millesse kuulub nii emotsionaalsete argumentide kui ka numbriliste näitajatega manipuleerimine, on sumbunud demagoogia umbsohu. Äripäeval on ettepanek kehtestada senist ebavõrdsust leevendavad reeglid, mis võtavad samas arvesse toote eripära.
Suurendame õlleaktsiisi nii, et aktsiiside vahe oleks väiksem kui praegune 2,6 korda. Jah, see tähendab, et õlu läheb kallimaks. Kui võtta eeskujuks soomlaste suhe 1,5, siis oleks arvutus järgmine: kui tõsta õlle aktsiisi praeguselt 6 eurolt 10,43 euroni (etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris) ehk tasemeni, et viinaga oleks vahe poolteisekordne, muutuks 5% pooleliitrine õllepudel kallimaks 11 eurosenti, lisaks käibemaks. Kui soomlastega sarnane 1,5-kordne vahe tundub liiga äkiline muutus, võime esialgu teha näiteks 2. Mis aga siinkohal peamine: õlu ei lähe kohutavalt palju kallimaks. Ent kui tõsta õlleaktsiis viina omaga võrdseks, hakkaks praegune 0,89 senti maksev õllepudel A. le Coqi juhi Tarmo Noobi arvestuse kohaselt poes maksma 1.28 (käibemaks juba arvesse võetud).
Praegu on otsustatud, et 2014, 2015 ja 2016 tõuseb aktsiis kõigi alkoholiliikide aktsiis võrdselt 5%. Sellega on diskussioon kolmeks aastaks päevakorrast maha võetud, mis ei ole hea otsus. Soomlased näiteks tõstsid kange alkoholi aktsiisi mullu 5% ning õllel ja kääritatud alkoholil 10%, et vahet vähendada. Selline eeskuju sobiks ka meile.
Andmeid on mitmesuguseid, kuid nii või teisiti on Eesti maailmas alkoholitarbimise kas päris tipus või täitsa selle lähedal. Economisti taskuteatmik „Pocket World in Figures 2013“ ütleb, et Eestis müüakse elaniku kohta rohkem alkoholi kui üheski teises riigis: 118,4 liitrit aastas. Aastas tarbitava absoluutse alkoholi kohta on käibel erinevad näitajad: WHO andmetel 13,7, sotsiaalministeeriumi kodulehe andmed ütlevad üle 12. Lühidalt: eestlaste alkoholitarbimine on enesehävituslik.
Tähelepanuväärne on siinkohal, et 7 mln liitrit absoluutalkoholi müüdi 2011 kange alkoholina, 11, 4 mln liitrit aga õlle, muu lahja alkoholi ja veini kujul. See tähendab, et lahjematest jookidest kättesaadav alkoholikogus on oluliselt suurem kui viina ja muu kange alkoholi kujul manustatav. Tervisekaitsjad teavad, et alkoholism algab lahjematest markidest, mille tarbimise kaudu jõutakse kangemateni. Samuti seda, et noored eelistavad lahjemaid jooke. Kuna aktsiisi mõte on tarbimiseelistusi suunata elanikkonna tervise huvides, siis tuleb muudatust kavandades seda teadmist arvesse võtta. Just selle pärast on soomlased lahja ja kange alkoholi aktsiisi vahe nii väikeseks teinud.
Pole mõtet seletama hakata, et kui õlu läheb kallimaks, siis hakatakse automaatselt rohkem viina jooma. Selle väite ekspluateerijad teavad ka ise, et see pole tõsi. Ka õlle- ja veinikultuurile rõhumine pole enamat kui ehe demagoogia. Küll aga saab ratsionaalseks argumendiks pidada seda, et õlletootmine on viinatootmisest oluliselt töömahukam. Ja just selle pärast ei teegi me ettepanekut aktsiiside vahe üldse ära kaotada ja maksustada absoluutalkohol võrdselt nii lahjas kui ka kanges alkoholis, vaid peame õiglasemaks praegust liiga suurt vahet vähendada õlleaktsiisi suurendamise arvel.
Missuguseks muudatus täpselt kujuneb, see on juba rahandusministeeriumi otsustada. Hea oleks, kui seda otsust kujundada aitav lobitöö jätaks demagoogia, sh numbritega trikitamise ja emotsionaalsed mõjutusvahendid kõrvale.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kavatseb algatada ELis arutelu alkopoppide ehk värviliste alkohoolsete segujookide kallimaks maksustamiseks.
Selle asemel, et viinahinda poes õllega võrreldes odavamaks muuta, tuleks otsida meetmeid viinatarbimise vähendamiseks, leidis sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisivahe ei ole siidri- ja veinitootja Karme AS juhi Ivo Kikase sõnul sugugi suur.
Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi vahe on liiga suur, ütles Saaremaa viinatootja Altia Eesti ASi tegevdirektor Kristel Mets.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.