“Kui juhtun mõnes seltskonnas rääkima, et töötan viimased kaks aastat suure osa ajast Jordaanias, siis kiputakse arvama, et tegu on ühe suure igava kõrbega, kus ma siis kuumas keset kaameleid ja beduiine istun ning maast aina kive korjan, kuid päris nii see siiski ei ole,” kirjutab eestlane Hardi Aosaar ajakirjas Personali Praktik.
Ega keegi kodumaal vist enne Eesti Energia projekti palju Jordaaniast vast teadnudki ning praegugi seostatakse seda pigem mingi kauge müstilise maaga, kirjutab Aosaar.
"Tunnistan, et ka endal oli algul arvamus, et tegu lihtsalt järjekordse Egiptusega (loe: majanduslikult ja muidu ebastabiilse riigiga) ning et ega need araabia riigid siis niipalju üksteisest erineda ju saagi. Kuid üllatus oli suur, kui juba esmakordsel külastusel avastasin, et siin on lood ikka tiba teistmoodi kui teiselpool Punast merd," märgib ta.
"Mida ma siin Jordaanias üldse teen? Töötan Jordaanias projekti geoloogina, st mul on siin juhtida tiim Eesti geolooge, kellega koos uurime geoloogilist põlevkivivaru. Lühidalt öeldes seisneb meie töö selles, et puurime põlevkivileiukohas puurauke, millest saadud põlevkivist ja infost leiukohta tundma õpime (kus ja kui palju põlevkivi leidub ning millise kvaliteedi ja koostisega see on). Põhiline geoloogilise uuringu eesmärk on tagada (leida) piisav kogus põlevkivi, mida elektrijaam või õlitehas tulevikus kasutada saaks," selgitab Aosaar.
"Seega on geoloogid need, kes esimesena projektialale leiukohta tundma õppima saadetakse. Tekitame omamoodi mõttelise "viljaka pinnase", millest juba hiljem mäemeeste, finantsistide, inseneride, juristide ja teiste ekspertide kaasabil elujõuline projekt välja kasvama hakkaks," kirjeldab ta.
Loe Jordaania tööturust ja uuringugeoloog Hardi Aosaare tööst selles eestlastele üsna võõras riigis ajakirjast Personali Praktik. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis:
http://pp.aripaev.eeSeotud lood
Eesti Energia tütarettevõte Enefit Jordan sai Jordaania keskkonnaministeeriumilt loa ehitada Jordaaniasse põlevkivielektrijaam.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.