Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici kuulutas kasinuse ja kärbete ajajärgu lõppenuks, mis tõotab uut hõõrumist valimisteks valmistuva Saksamaaga.
Näeme praegu, et kasinuse dogma kui ainsa tööriistaga võlakriisi ületamiseks on lõpp, ütles Moscovici nädalavahetusel raadiokanalis Europe 1. "Oleme aasta otsa palunud majanduskasvu ergutavat poliitikat. Kärped üksi pidurdavad kasvu," vahendas ministri sõnu agentuur Bloomberg.
"Turgude jaoks on kärpehoo mahavõtmine ok, tingimusel, et struktuursed reformid jätkuksid," ütles Morgan Stanley analüütik Joachim Fels. "Hoiame pöialt," lisas ta.
Kui tõsine on olukord, näitas reedel avalikustatud Euroopa Komisjoni kevadprognoos, mis näitab osades euroala riikides töötust juba depressiooni tasemel. Euroalal tervikuna ületab töötuse määr rekordilise 12% taseme ka tuleval aastal.
Moscovici deklaratsioon näib lähtuvat kindlusest, et Prantsusmaa ei riski sanktsioonidega, ehkki ei suuda oma eelarvedefitsiiti lubatud ajaks euronormi viia. Reedel ütles rahandusvolinik Olli Rehn, et võiks olla mõistlik Prantsusmaale kaks aastat ajapikendust anda.
Saksamaal 22. septembril toimuvatel valimistel kolmandaks ametiajaks mandaati taotleva Angela Merkeli partei esindaja eelarveküsimustes Norbert Barthle ütles läinud nädalal, et Prantsusmaa võib maksimaalselt rehkendada aastase ajapikendusega. "Prantsusmaa peab näitama, et ta on valmis struktuurireforme tegema," sõnas ta.
Kartes tagasilööki Saksa valijatelt, ei saa Merkel Prantsusmaale eriti vastu tulla. Erimeelsused Prantsusmaa ja Saksamaa vahel valitsevad ka pangandusliidu osas, kus Prantsusmaa tahab kiiresti edasi liikuda, Saksamaa on aga väitnud, et esmalt on vaja ELi aluslepingute muutust. Enne valimisi on suuremad poliitilised otsused soikus.
Seotud lood
Täna avaldatud kevadises majandusprognoosis on Euroopa Komisjon majanduskasvu ja inflatsiooniväljavaateid talvise prognoosiga võrreldes mõnevõrra kärpinud.
Euroopa Komisjon on nüüd kõige kõrgemal tasemel märku andnud, et riikidel, kel on tõsiseid raskusi oma defitsiitide ja võlataaga vähendamisega, on lootust kergendusele.
Euroopa kärpekuuri teoreetikutel, Harvardi ülikooli ökonomistidel Carmen Reinhartil ja Kenneth Rogoffil on tulnud sel nädalal oma numbrid üle arvutada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.