Kalamajas asuva Boheemi ja vanalinna kohviku Popular omaniku Merle Randma-Aru sõnul on nad reklaaminud oma kohvikuid suust suhu reklaamiga ega ole üldse reklaami teinud.
„See on esimesest päevast alates nii olnud, et on läinud suust suhu edasi,“ lausus Randma-Aru „Me ei olegi selle peale enam mõelnud, sest kui jutt läks nii ruttu laiali, et niisugune koht Kalamajas on, siis ei tekkinudki üldse vajadust mõelda reklaami peale.“
Ta märkis, et ka Popular, mis on turul olnud juba kümme aastat, on hakkama saanud ilma reklaamita. „Eelmine aasta me viisime sinna Boheemi köögi koos väikeste variatsioonidega,“ lausus Randma-Aru.
Lähipäevil seisab ees kohvik Boheemi laienemine. „Sellest tuleb Boheemi lisa, kus hakatakse pakkuma pitsat ja ahjuküpsetisi. Seda me ei ole ka reklaaminud. Need, kes käivad seal söömas, nemad teavad, et me laieneme,“ märkis Randma-Aru.
„See on müsteerium, ma ei oska sellele vastata," kommenteeris Randma-Aru seda, kuidas rahvas ilma reklaamita nad üles on leidnud. "See on midagi uskumatut, midagi õhus ja inimestes kinni. See on minu poja ja minu energia,“ oletas Randma-Aru, viitades oma kohvikute kaasomanikust pojale.
Eelmise nädala koolitusel "Kogu tõde müügist" ütles Soome Aalto ülikooli müügiprofessor Petri Parvinen vastuseks kuulaja küsimusele, et uudiskirjad on tema hinnangul kasutud, kui need ei ole saatjale kohandatud. Äripäev küsib, milline on ettevõtete õnnestunum ja milline kõige ebaõnnestunum rahakulutus turunduses.
Seotud lood
Eelmise nädala koolitusel "Kogu tõde müügist" ütles Soome Aalto ülikooli müügiprofessor Petri Parvinen vastuseks kuulaja küsimusele, et uudiskirjad on tema hinnangul kasutud, kui need ei ole saatjale kohandatud.
Candidus OÜ ehk ehtetravikute e-poe helmehaldjas.ee omaniku Tarmo Lausingu sõnul on nende kogemus selline, et vähem reageeritakse tavalistele uudiskirjadele kui sellistele, kus sisalduvad sooduspakkumised.
Tallinna kesklinnas asuva pagaritootja Pagari-Liisu OÜ omaniku Liis Veltmanni sõnul reklaamivad nemad oma firmat hea toodanguga.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.