Segase hinnaga pakendijäätmed

Jäätmekäitlejate sõnul on uutel tulijatel teenusepakkujate ringi ka raske sisse saada.

Kuigi seaduse järgi võiks ettevõtjad enda toodangu pakendeid koguda ja käidelda ka ise, on reaalsuses jäetud see enamasti taaskasutusorganisatsioonide teha. Nemad peavad leidma jäätmekäitlejad, kes pakendid koguvad, sorteerivad ja taaskasutavad.

Pakendiseaduse järgi tuleks taaskasutusorganisatsioonil osta neid teenuseid "konkurentsi korras", kuid konkurents tegelikult ei toimi. Nimelt on seadus niivõrd umbmääraselt sõnastatud, et võimaldab taaskasutusorganisatsioonidel sellest kohustusest mööda hiilida. Seaduse muudatus, mis peaks kohustuse selgemalt sõnastama, pole aga paari aasta jooksul keskkonnaministeeriumist edasi jõudnud.

Ragn-Sellsi ärijuht,  Eesti jäätmekäitlejate liidu juhatuse aseesimees ja tootjavastutuse töögrupi juht Agu Remmelg ütles, et seaduses sõnastus, et teenust tuleb osta "konkurentsi korras" on juriidilises mõttes sisutühi. See ei sunni tema sõnul taaskasutusorganisatsioone konkursse tegema.

"Praegu pakendiseaduses olev mõiste "konkursi korras" on ilma sisuta," ütles ka Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude. "See, kuidas taaskasutusorganisatsioonid praegu teenuseid sisse ostavad, seaduse mõttega küll kokku ei lähe." Luude tõi näiteks Saksamaa, kus taaskasutusorganisatsioonid teenuse ostmiseks avatud hankeid korraldavad.

Ka ühe pakendite taaskasutusorganisatsiooni, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon tegevjuhi Siret Kivilo sõnul võib seadust tõlgendada väga laiapiiriliselt. "Meie oleme konkursse korraldanud riskide maandamiseks. Oleks väga tänuväärne, kui seadusesse saaksid sätted täpsemalt kirja ja nad oleksid üheselt tõlgendatavad," märkis Kivilo.

Edasi loe tänase Äripäeva paberlehest.