Ülikooli Apteek loodab apteekide asutamispiirangute kadumise korral avada kümmekond uut apteeki. Seadusemuudatust arutab riigikohtu üldkolleegium.
Õiguskantsler tunnistas möödunud aastal põhiseadusega vastuolus olevaks ravimiseaduse sätted, mis keelavad uutele apteekidele loa andmist linnades, välja arvatud juhul, kui 3000 elaniku kohta on vähem kui üks apteek. Seadusemuudatus tõi kaasa ka apteekide asutamislubade liisuheitmised, kus osaleb tuhandeid riiulifirmasid.
10. jaanuaril pöördus õiguskantsler riigikohtu poole taotlusega tunnistada apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastasteks. Täna otsustas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda õiguskantsleri taotlus arutamiseks riigikohtu üldkogule.
„Näeme, et Eestis on konkurentsiks ruumi nii sortimendi, nõustamise professionaalsuse, teenindusstandardite ja veel mitme nurga alt,“ ütles Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng.
Ülikooli Apteegil on Eestis 11 apteeki: Tallinnas, Pärnus, Narvas, Saaremaal, Tartus, Viljandis, Mustlas, Jõhvis ja Lihulas ning kolm tervisepoodi Haapsalus, Keilas ja Viimsis.
Ülikooli Apteek alustas Eestis tegevust 2004. aastal ja kuulub Helsingi Ülikooli juures 1755. aastal asutatud Yliopiston Apteekki gruppi.
Seotud lood
Tule jumal appi, hüüatasid Eesti ravimituru monopoliseerijad 2000. algul, kui tekkis hirm, et uue ravimiseadusega võiks mõni seni kehtinud eesõigus kaduda, kirjutab arvamusloos Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul viitavad apteegipiirangu õigustajad Euroopa praktikale, kuid samas on oskuslikult unustanud Eesti ravimiturgudel tegelikult valitseva olukorra.
Riigikogu otsustas 38 poolthäälega toetada õiguskantsleri ettepanekut apteekide asutamispiirang kaotada.
Eesti Apteekide Ühendus nõuab õiguskantsler Indrek Tederi taandumist apteekide asutamispiirangu kaotamise arutelust.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.