Lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmisest kange alkoholiga samale tasemele kaotaksid enim õlletootjad.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu, mida juhib Liviko juht Janek Kalvi, tellitud ja Turu-Uuringute ASi läbiviidud uuringust selgus, et aktsiiside ühtlustamisest tingitud hindade muutus vähendaks enim õlletarbijaid. Kõige vähem puudutaks aktsiiside ühtlustamine veini tarbimist, ent ligi viiendik viina tarbijatest hakkasid alkoholiliigina salaviina tarbima.
Äripäev kirjutas aprilli alguses, et õlle- ja viinatootjad eesotsas Liviko juhi Janek Kalvi ja A. Le Coqi juhi Tarmo Noobiga purelevad infosõjas - põhjus ebavõrdne alkoholiaktsiis. Sama kogus alkoholi viinas on aastaid olnud 2,6 korda kallimalt maksustatud kui õlles. Kalvi ja tema kaasvõitlejad ei taha sellega leppida.
Turu-uuringute AS leidis, et alkoholiaktsiiside ühtlustamisel jääks valdav osa elanikkonnast oma senise eelistatuima alkoholiliigile truuks, ent vähendades tarbimise sagedust. Uuringust selgus, et ühtlustatud aktsiise sisaldavad hinnad ei anna selget tarbimiseelist ühelegi alkohoolsele joogile.
Uuringu tutvustamisel kajas saalist kriitikat uuringus kasutatud peamise tarbija kohta. Nimelt defineeris Turu-uuringute AS peamiseks tarbijaks inimese, kes tarbib alkoholi sagedamini kui kaks korda kuus. Uuringus osalenud 1001 vastajast oli õlle puhul sagedasi tarbijaid 26%, siidri puhul 4%, long drinki puhul 3%, vahuvein puhul 8% ja viina puhul 9 % sagedasi tarbijaid.
Grünberg nentis, et peamise tarbija definitsioon ei tuginenud millegi muul kui uurimise läbi viinud loogilisel tundmusel. „See võib olla vägivaldne valik, ent meile tundus kaks korda kuus peamise tarbijana loogiline valik,“ ütles Grünberg.
15-74 aastaste seas on alkoholi tarbijaid 69%.
Seotud lood
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Õlle aktsiisi võrdsustamine viina aktsiisiga tõstaks õllepudeli hinda 45-75%, näitab Saku Õlletehase analüüs.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.