Täna Tallinnas alanud rahvusvahelisel põlvkivisümpoosionil kiitis majandusminister Juhan Parts põlevkivienergeetika tähtsust Eesti energiajulgeolekus ja teadus-arendustöös, kutsudes ühtlasi üles kaaluma põlevkivi kaevanduslimiitide suurendamist.
Olles vahetult märkinud, et põlevkivi kaevandamise keskkonnakahjud on tänu uutele tehnoloogiatele vähenenud, ütles Parts: "See annab meile võimaluse uuesti kaaluda, kas praegused kaevandamispiirangud (20 miljonit tonni aastas) on ikka kohased või on ehk ruumi kasutada veelgi rohkem põlevkivi sama või isegi väiksema üldise keskkonnamõjuga".
Ehkki Euroopa Liidus on üldine suund turgude avamise ja ühendamise ning regionaalsete lahenduste suunas, kus riik ise ei pea tingimata tipukoormust katta suutma, rõhutas Parts, kui oluline on riigi võime ise oma energiavajadus katta.
"Eesti on piirkonnas üks väheseid riike, mis suudab oma elektritarbe ise katta ning nende kolme Euroopa riigi seas, mis kõige vähem importenergiast sõltuvad," ütles Parts. "Põlevkivi on see, mis on taganud meile piirkonnas energiajulgeolekus unikaalse positsiooni." Põlevkivisektori arvel on 4% Eesti SKPst ja tuhanded hästi tasustatud töökohad.
Parts tunnustas ELi rõhuasetust Euroopa enda energiaallikate arendamisele, mille hulka kuuluks ka Eesti põlevkivi. Samas riskib ELi kütusekvaliteedi direktiiv välistada põlevkivist toodetud mootorikütuse turustamise Euroopas. "Arengud seoses kütusekvaliteedi direktiiviga on murettekitav näide importijate eeliskohtlemisest," taunis minister. "Selline lihtne tarkus, et kohalike energiaallikate kasutamine tagab julgeoleku, töökohad ja jõukuse, ei ole veel nii levinud kui võiks olla."
Parts kiitis Eesti pikaajalist põlevkivienergeetika kogemust, mida saab rakendada väga erinevat sorti põlevkivi töötlemisel Jordaaniast, USAst Ukraina ja Serbiani. "Olen uhke, et kolmandik Eesti investeeringutest teadus- ja arendustöösse tehakse põlevkivitööstuses," ütles ta.
ELi energia- ja kliimapoliitika kohta nentis Parts, et alal valitsev suur ebaselgus muuhulgas uue rahvusvahelise kliimakokkuleppe osas pidurdab investeeringuid energia tootmisvõimsustesse. Taastuvenergeetika elab ikka alles toetuste najal, turg on moonutatud, hinnad heitlikud. Eesti seevastu on oma tulevikku kindlustades investeeringuga uude põlevkivil ja biomassil töötavasse jaama, kasutades selleks tasuta saadud CO2 kvooti. "Asjaolu, et need võimsused kasutavad kohalikku kütust nagu põlevkivi ja biomass, annavad meile täiendavat kindlust," ütles Parts.
Minister nentis, et Eesti vaatab praegu oma pikaajalist energiastrateegiat üle, mängides läbi erinevaid stsenaariume. "Ehkki töö ja analüüsid alles käivad, võin juba praegu öelda, et põlevkivile jääb Eesti energeetikas kindlasti oluline roll," kinnitas Parts Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelisel põlvkivisümpoosionil.
Seotud lood
Eesti Energia ja VKG õlitootmis- ja rafineerimistehaste töölehakkamine 2016. aastal tähendab, et 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks annab õlitööstus üle poole Eesti keskkonnakoormusest, teatas keskkonnaühenduste koda.
Peaminister Andrus Ansip avaldas täna pärast kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga lootust, et ELi kütuse kvaliteedi direktiivi rakendusakt saab olema Eesti põlevkivi sõbralik.
Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on vähendanud põlevkivi osatähtsust Eesti elektritootmises.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusalgatas põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju strateegilise hindamise
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.