Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusalgatas põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju strateegilise hindamise
Ministeerium alustas põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastaiks 2016–30 koostamist, mis paneb paika põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad. Samal ajal tuleb hinnata kavandatavate tegevuste mõju keskkonnale.
"Kuna põlevkivi kaevandamine on otsene sekkumine loodusesse, tuleb üheaegselt arengukava koostamisega hinnata ka võimalikke mõjusid. Selliselt saame tagada õigeagse keskkonnakaitseliste aspektide arvestamise ja suudame säilitada siinsetele elanikele kõrge elukvaliteedi ja puhta keskkonna," kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava peab tagama, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine oleks võimalikult keskkonnasäästlik ning seejuures ka majanduslikult tõhus. Viimaste aastate analüüsid on näidanud, et tekkivate põlevkivijäätmete hulk pole aastatega vähenenud ega nende taaskasutus suurenenud. Seega on sellel suunal võimalik veel palju ära teha, teatas ministeerium.
"Ühe tavalise Eesti pere põlevkivist toodetud elektri tarbimine tekitab aastas kuus tonni jäätmeid – tuhka ja aherainet. Lisaks kasutab põlevkivisektor aastas neli korda rohkem vett kui kogu ülejäänud Eesti kokku ning paiskab õhku pea 100% siin tekkivast väävlisaastest, rääkimata füüsilisest kahjust loodusele, mida karjäärid ja kaevandused põhjustavad. Just seetõttu tuleb väga tõsiselt analüüsida põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju keskkonnale ning kuidas seda saaks edaspidi vähendada," selgitas Pentus-Rosimannus.
Arengukava koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Seotud lood
Täna Tallinnas alanud rahvusvahelisel põlvkivisümpoosionil kiitis majandusminister Juhan Parts põlevkivienergeetika tähtsust Eesti energiajulgeolekus ja teadus-arendustöös, kutsudes ühtlasi üles kaaluma põlevkivi kaevanduslimiitide suurendamist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.