Ligi: käibemaksu tuleb austada

„Kuidas iganes me ei vaata, raha määrab majanduslikus heaolus palju ja kui me sellesse üleolevalt suhtume, viib see selleni, et meid siin Eestis enam ei ole ja tulemuseks on vaesuse ümberjagamine,“ ütles Jürgen Ligi.

Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis tänasel Soraineni ärihommikul, milline võiks olla Eesti jaoks kõige parem maksusüsteem. Ligi ütles, et pooldab Eestile maailmas tunnustatud maksuekspertide soovitusi ning et Eesti maksusüsteem ei pea olema midagi teistsugust kui maailma teistes riikides üldiselt.

Majanduskasvu suhtes vaenulikumaks maksuks pidas Ligi tööjõu maksustamist. Ta rõhutas, et tootmistegurite maksustamine ahistab heaolu kasvu ning tekitab töökohtade kadu ning see on Eesti probleem. Tööjõumaksude osakaal on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmine või veidi üle selle.

Kapitalimaks on Eestis ministri hinnangul väike ning peaks soosima investeeringuid, omama kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist, kas seda on ära kasutatud. „Väga paljud investeeringud on läinud isiklikku tarbimisse, mis ei ole ettevõtluse eesmärk,“ nentis Ligi. Ostujõud näitavat, et tarbimismaks on Eestis pigem alla keskmine ning Ligi sõnul tasub tarbimismaks lihtsalt välja kannatada.

Ligi pooldab maksuerandite vähendamist. Tema sõnul ei täida intresside mahaarvamine eesmärki ning on ebaefektiivne, tekitades justkui suurlaenajatele soodsama keskkonna. See toidab aga Ligi sõnul kinnisvarabuumi. „Ühiskond ei oleks aru saanud, miks võetakse ära neile kätte antud kopikas,“ märkis Ligi rõhutades, et suurlaenajatele on tekitanud piirav lagi, et kinnisvarabuumi tekkimist takistada.

Maamaksuvabastusest rääkides nentis Ligi, et tuleb endale tuhka pähe raputada. Maamaks on Ligi sõnul eriti õige maks, kuna maa puhul on tegemist piiratud ressursiga, maamaks peaks tema hinnangul olema stiimul, kuna igal omavalitsusel läheb üksjagu raha otse või kaude kruntide hooldamiseks.

Ligi oli nördinud, et taas toetab maamaksu kaotus pigem jõukaid inimesi. „Ma arvan, et see ei ole optimaalne,“ nentis ta.

Käibemaksuerisused on ministri hinnangul ebaefektiivsed, andes osa soodustustest pigem ettevõtjale kui sihtgrupile. OECD soovitab tema sõnul loobuda kõigist käibemaksuerisustest. „Me oleme saanud mõnest lahti. Seal on väga suur raha kinni, mida saaks ära võtta, aga väikest huvigruppi see pahandab,“ nentis ta.

Vaesemal ühiskonnal on ka siin tema sõnul suurem koorem kanda. „Riik on ühiste asjade koos tegemiseks ja nõrgemate aitamiseks, mitte tugevmate aitamiseks, tugevamad võidavad ühistööst,“ ütles Ligi. Käibemaksuerandite puhul on vaesemal ühiskonnagrupil tarbijana käibemaksuosakaal suurem, kordades rohkem võidavad erisustest jõukamad. "Vaestel läheb kopikas," nentis Ligi. Maksuerandeid on aga tema sõnul erakordselt raske tõrjuda.

Erisoodustustest rääkides alustas sportlik minister remargiga, et on erakordne spordivihkaja. Erisoodustus on tema hinnangul tüüpiline näide sellest, kuidas olemuslik ühiskondlik asi taandataks maksusoodustusel individuaalseks ja vastupidi. Ta viitas, et terviserajale võib tulla ja käia igaüks, sõltumata tiitlitest ja sotsiaalsetest taotlustest, ent edevatele harrastustele müüakse pileteid.

Optimaalse maksusüsteemi põhimõte on aga ministri sõnul see, et kõik palgaliigid peavad olema neutraalselt maksustatud, vastasel juhul liiguvad tarbimisartiklid maksuvabadeks. „Maksud tuleb kokku koguda, riik peab sekkuma sellistel kohtadel, kus võitjaid oleks palju,“ nentis ta. Ligi lisas, et erisoodustusest ei võida lapsed ja pensionärid, vaid ainult maksumaksjad.

Ideaalne sport on Ligi hinnangul vabas õhus aeroobne tegevus. „See, kus raha küsitakse, on aroomiteraapia ja lihase pumpamine. Tööleping võib neid sisaldada, aga peab olema neutraalne,“ ütles Ligi.

Minister rääkis, et Eestis on tuhandeid firmasid, kus ei ole käivet, kus on ainult auto. „Firma tinglikuks tüübiks võiks nimetada – minu auto,“ nentis Ligi. Eestis on tema hinnangul läinud asi hulluks, auto omamine ei tohi olla lõputult soodus ja teiste maksumaksjate arvelt, kellel autot käes ei ole. Ligi ettepanek on auto sisendkäibemaksust 50 protsenti maha arvestada.

Ta märkis, et teab, et tegelikkuses on kiusatus soetada elektroonikat, mööblit, kardinaid, ent maksuhaldur ei haldaks seda ära. Hallata on tema sõnul võimalik autosid, mille osas on Euroopas väljakujunenud tava, mida rakendatakse.

Kõige õigem maksusüsteem on ministri sõnul selline, mis püsib stabiilne, lihtsa ja läbipaistvana võimalikult väheste eranditega. Eesti maksusüsteemi võetakse tema sõnul tihti kui etaloni, ent tema seda etalonina võtta ei soovitaks.