Alkoholile miinimumhinna kehtestamine ei vähendaks selle tarbimist, ütles ASi Selver direktor Andres Heinver.
"See on selge, et viin ostmata ei jää," hindas ta võimaliku alkoholihinna alampiiri kehtestamise mõju tarbimisele. Selveri juhi hinnangul tuleks pigem keskenduda alternatiivsetele tegevustele vaba aja veetmiseks. "Anda tasuta ujulaaega, kutsuda väga ahvatlevalt kuhugi võimlemistele-kepikõndidele või sisustada vaba aega, mida muidu igavusest täidetakse kärakaga."
Heinveri sõnul jääb vaba aja sisustamisel olulisele kohale tegevuse kulukus ja mõju. "Kui vaba ajaga pole midagi peale hakata ja kärakas on odavam meelelahutus kui kino, siis tehakse see otsus [alkoholi osta] ikka ära. Saad sama raha eest poolteist tundi, aga pudeli viinaga terve õhtu nalja," rääkis ta.
Saku Õlletehase juht Margus Kastein avaldas täna arvamust, et radikaalse initsitatiivina võiks rakendada alkoholi miinimumhinda, mis võiks vähendada arutute hindadega sooduspakkumisi jaekauplustes ning seeläbi piirata ostetavaid alkoholikoguseid.
Kasteini hinnangut toetab sotsiaalministeeriumi 2012. aasta alkoholipoliitika nn roheline raamat, kus ministeerium on ühe võimalusena alkoholitarbimise vähendamiseks soovitanud kaaluda võimalust kehtestada alkoholi miinimumhinda, et ennetada alkoholi müüki alla omahinna.
Seotud lood
AS Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi hinnangul muudab miinimumhind alkoholi kallimaks.
Õlle aktsiisi võrdsustamine viina aktsiisiga tõstaks õllepudeli hinda 45-75%, näitab Saku Õlletehase analüüs.
ASi Liviko juhataja Janek Kalvi soovitab tänases kirjas riigikogu liikmeile lisada täiendava tuluna järgmise aasta eelarvesse 51 miljonit eurot alkoholi aktsiisi ja kümme miljonit täiendavat käibemaksu.
Alkoholi miinimumhinna kehtestamise idee on Kanadast ja Suurbritanniast alguse saanud üsna radikaalne initsiatiiv, mille eesmärk on vähendada arutute hindadega sooduspakkumisi jaekauplustes ning seeläbi piirata ostetavaid alkoholikoguseid, kirjutab Saku õlletehase juht Margus Kastein.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.