Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul kannab ajakirjanike valikuline lubamine kohtuistungit kajastama selget sõnumit – kui teie arvamus meile ei sobi, siis me teile infot ei anna. Midagi head selline suhtumine Eesti demokraatiale tema sõnul kaasa ei too.
"Tajun, et on teatud hoiak õhus ajakirjanduse suhtes, et kui teie sõnum ei ole meelepärane, me teile infot ei jaga," kommenteeris Raudsaar tänast juhtumit, kus Äripäeva ajakirjanikku ei lubatud varem avaldatud arvamusartikli tõttu avalikule kohtuistungile.
"Minu jaoks sellesse mudelisse paigutuvad nii need valikulised meediakanalite väljajätmised erakondade valimispidudelt kui nüüd siis see konkreetne juhtum. Ma kardan, et see ei jää viimaseks selliseks," märkis Raudsaar.
Ta lisas, et kui sellised katsed peaks läbi minema, võib see tavaks kujuneda. "Ja mida see siis tähendab Eesti demokraatiale? Ma kardan, et mitte midagi head," ütles Raudsaar.
Kohtuniku reaktsioon arvamusartiklile pole Raudsaare sõnul põhjendatud. Kohus on Eestis auväärne ja sõltumatu organisatsioon, aga see ei tähenda, et kohtu tegemisi ei võiks tähelepanelikult jälgida, et sõltumatuses ja kvaliteedis kindlad olla, märkis ta.
Seejuures ütles Raudsaar, et viide paragrahvile, mis käsitleb lugupidamatust kohtu suhtes, pole asjakohane – kindlalt saab öelda, et ajakirjanik ei käitunud kohtusaalis kohtunikku solvavalt ega takistanud kohtuprotsessi.
"Kui on ikkagi avalik kohtuistung, siis ei ole mingit põhjust piirata avalikkuse juurdepääsu. Minu jaoks ei ole tegemist ühe inimesega, vaid tegemist on avalikkuse esindajaga," selgitas Raudsaar.
See, et üht konkreetset ajakirjanikku istungile ei lubata ja samal ajal öeldakse, et teised võivad tulla, on Raudsaare hinnangul halva mängu juures hea näo tegemine. "Minu jaoks on ajakirjanik ühest konkreetsest toimetusest selle toimetuse esindaja. Kui rünnatakse konkreetset ajakirjanikku, keda toimetus on usaldanud selle looga tegelema, siis rünnatakse tervet toimetust. Kui rünnatakse tervet toimetust, rünnatakse tervet ajakirjandust," rääkis ta.
Raudsaar lisas, et asi ei paista hea välja ka seetõttu, et Autorollo protsessi näol on tegemist poliitiliselt tundliku teemaga.
Seotud lood
Harju maakohus keelas Äripäeva ajakirjanikul Katariina Krjutškoval tänasel Autorollo eelistungil osalemise, põhjendades seda kohtu suhtes lugupidamatu käitumisega.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul otsustab seda, kas ajakirjanikku kohtuistungile lubatakse või mitte, konkreetne kohtunik.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37 lõige 2 näeb ette, et kohus võib asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul, samuti alaealisel tema huvide kaitseks. Mida käsitada lugupidamatuse väljendamisena kohtu suhtes, sama õigusakt täpsemalt ei määratle.
Harju maakohtu esimehe Helve Särgava sõnul polnud Äripäeva ajakirjaniku Autorollo kohtuistungilt minema ajamine kindlasti õiglane, sest istungit pole kuulutatud kinniseks ja teisi meediaväljaandeid sinna lubati.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.