Kuhu kadusidsajad miljonid?

Kui vaadata riigieelarve täitmise aruannet, siis see ei anna uute eelarveliste otsuste tegemiseks piisavalt infot. Vähe on infot selle kohta, mida aasta jooksul rahaga on tehtud või on tegemata jäänud, ning aruande koostamise põhimõtteid mõistmata võib selle põhjal teha valesid järeldusi, teatas riigikontroll.

Probleeme illustreerivad järgmised näited:* Riigikogu kinnitatud 2012. aasta riigieelarve seaduse järgi planeeriti eelarves keskkonnaministeeriumi kuludeks 476 miljonit eurot. Kulude koondsumma sisaldas muu hulgas toetusteks planeeritud summat 413 miljonit, mis seletuskirja kohaselt oli eelkõige ette nähtud selleks, et rahastada kasvuhoonegaaside heitmeid vähendavaid keskkonnahoidlikke projekte ja elukeskkonna arendamise projekte. Riigieelarve täitmise aruandes on esitatud ministeeriumi lõplikuks kulude eelarveks hoopis 278 miljonit eurot. Suurim erinevus on toetuste eelarvereal, kust on näha, et riigikogu kinnitatud toetuste eelarve ja tegeliku laekumise vahe moodustas ca 200 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise aruandes ei ole selgitatud, kuhu on n-ö kadunud lõplikust eelarvest pea 200 miljonit eurot ning mis on selle rahaga toimunud.

* Rahandusministeeriumile on 2012. aasta riigieelarve seaduse alusel ette nähtud kulutamiseks 478,2 miljonit eurot, riigieelarve täitmise aruandes on ministeeriumi lõpliku kulude eelarvena esitatud aga 1,07 miljardit eurot, millest kasutati ära 906 miljonit. Riigieelarve täitmise aruandes ei ole selgitatud, millest on tingitud ligi 500 miljoni euro suurune eelarve kasv ning mis rahaga on tegemist. Erinevus riigikogu kinnitatud summa ja aruandes tegeliku summana näidatu vahel tuleneb valdavalt toetuste summa kasvust.

* 2012. aasta riigieelarvesse on üle kantud 2011. aastal kulutamata jäänud 600 miljonit eurot, 2012. aasta lõpus on 2013. aastasse üle viidud 431 miljonit eurot. Valdavalt on tegemist investeeringuteks ja toetusteks ette nähtud rahaga. Aruandes ei ole selgitatud, miks planeeritud summasid pole ära kulutatud. Tegemist pole vaid 2011. ja 2012. aastal tekkinud probleemiga, sest ka varasematel eelarveaastatel on järgmisse perioodi kulusid olulistes summades üle viidud. Üldjuhul on kulude üleviimise põhjuseks investeeringute venimine ja välisprojektide planeeritud tähtajaks lõpetamata jäämine. Võimalik, et tegemist on ühtede ja samade projektidega, mille elluviimine aastast aastasse on veninud, kuid mis on selle põhjus, pole selgitatud. Kuna eelarve täitmise aruande esitusviisi tõttu on probleemi (st ülekantava raha suurust) keeruline märgata, siis on oht, et järgmiste aastate eelarve planeerimisel ei analüüsita toetuste alakasutamise põhjusi ega parandata eelarvestamist.

Avaliku sektori raamatupidamise rahvusvahelise standardi kohaselt tuleb esitada parlamendis vastuvõetud eelarve, lõplik eelarve ja eelarve tegeliku kasutamise andmed vastuvõetud eelarvega võrreldavalt. Ühtlasi tuleb selgitada kavandatud eelarve ja tegeliku eelarve oluliste erinevuste põhjusi.

Riigikontrolli hinnangul on seejuures oluline, et eelarve täitmise aruande lugejad näeksid, kuidas on riigikogus seadusega kinnitatud eelarvet ministeeriumid ja nende allasutused tegelikult kasutanud. Teiste sõnadega – valitsus peab riigikogule selgitama, mida eelarveraha eest lubati teha ja mida tegelikult tehti.

Praegused riigieelarve täitmise aruande koostamise põhimõtted tagavad matemaatiliselt võimalikult täpse raha kasutamise kajastamise, kuid aruanne ei selgita, miks erinevad planeeritud tulud ja kulud lõplikust eelarvest ning tegelikest tuludest ja kuludest. Ühelt poolt on hea, et meil on pandud kokku täpset raha kasutamist kajastav aruanne. Paraku on unustatud aruandluse peamine eesmärk ehk riigikogule ja avalikkusele rahakasutusest aruandmine, teatas riigikontroll.

Riigikontroll on aastast aastasse soovitanud parandada eelarve täitmise aruande esitusviisi. Rahandusministeerium on seda aruannet täiustanud, kuid aruanne on selle tulemusel muutumas pigem veelgi tehnilisemaks ning järjest keerukamaks Riigikogu liikmete ja avalikkuse jaoks. Samuti puuduvad avaliku sektori spetsiifikat arvestavad nõuded ministeeriumide tegevusaruande kohta, kust peaks selguma, kuidas eelarvet on täidetud ning miks osa plaanitud tegevustest on jäänud ellu viimata. Uues riigieelarve seaduses aga riigi tegevusaruande kohta nõudeid ei kehtestata.

Riigikontrolli hinnangul on arusaadavuse ning läbipaistvuse tagamiseks oluline, et nii riigi eelarvestrateegia, riigieelarve, riigieelarve seletuskiri, majandusaasta koondaruanne kui ka valitsuse tegevusaruanne oleksid kokkulepitud struktuuriga ning seda ei muudetakse ilma selgitusteta. Kindlasti tuleks arvestada nende küsimuste reguleerimisel ka Riigikogu liikmete tähelepanekute ja ettepanekutega.

Autor: 1321-aripaev