Hiina hakkab kurssi muutma

Tähtsuselt on seda kõrvutatud 1978. aastal toimunud pleenumiga, mil toonane liider Deng Xiaoping pani paika Hiinale mitukümmend aastat kiiret majanduskasvu taganud reformid.

Nüüd on Hiina taas teelahkmel. Investeeringutel ja ekspordil tuginenud "kasv iga hinna eest" majandusmudel on ammendumas ning selle soovimatud kõrvalmõjud eesotsas suure keskkonnareostuse ebavõrdsuse kasvuga kruvimas sotsiaalseid pingeid.

Mida söandavad ja mida suudavad Hiina märtsis ametlikult ametisse asunud uued liidrid, president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang, sellest sõltuvad ka Euroopa ettevõtjate väljavaated Hiina turul. Mitmed neist, sõltuvalt valdkonnast, on värskeimas majandustulemuste voorus raporteerinud Hiinas kasvuhoo raugemist.

Viis päeva vältavalt pleenumilt oleks parim tulemus terviklik nägemus, kuidas Hiina majanduse kasvumootor kodumaisele tarbimisele ja teenustele ümber häälestada.

"Majandus on jõudnud staadiumisse, kus reform on ainus tee kasvupotentsiaali vallandamiseks ja riskide vähendamiseks, nii et kindlasti seda tehakse," ütles agentuurile Bloomberg Barclays panga ökonomist Chang Jian, kes varem töötas Maailmapangas. "Selgelt on aga olemas risk, et tehakse liiga vähe ja liiga hilja."

Pleenumilt oodatakse selgust, kas ja kuivõrd muutub Hiina majanduses riigi ja riigifirmade roll, kuidas kavatseb juhtkond ergutada ja hallata elanikkonna ümberasumist maalt linna ning kui kaugele on Hiina ladvik valmis minema finantssüsteemi liberaliseerimisega, mis tagaks majanduses kapitali mõistlikuma jaotumise ja võiks jüaanist ühel päeval maailmavaluuta teha.

Ametisse asudes andis Li Keqiang mõista, et Hiina valitsus on valmis leppima ka aeglasema majanduskasvuga kui viimase kümne aasta keskmine 10,5%, kui see aga oleks senisest kindlamal alusel. Samas kiirendas Hiina valitsus suvel jälle riiklikke investeeringuid raudteedesse ja mujale infrastruktuuri, kui majanduskasv liiga palju tempos järgi andis. Selle mini-stiimuli toel kasvas SKP kolmandas kvartalis aasta baasil 7,8% pärast  7,5% kasvu teises kvartalis. Edasi lasti kesta ka juba murettekitavalt kiireks muutunud laenukasvul.

Nomura analüütik Zhang Zhiwei nimetas Hiina kolmanda kvartali majanduskasvu "tugevaks, kuid ebaterveks ja mittekestvaks".

Kindlam majanduskasvu alus oleks majapidamiste tarbimine. Esimese üheksa kuuga moodustas tarbimise panus majanduskasvu 45,9%, investeeringute osa oli 55,8%. Eksport vedas kasvu hoopis 1,7% alla.

"Majanduse toibumine kolmandas kvartalis ei ole hea kasv - see viib majandust veelgi rohkem tasakaalust välja," kommenteeris ta ajalehele Wall Street Journal. "Kasvab süsteemse finantskriisi ja keskkonnakriisi risk." Maailma 10 enim saastunud õhuga linnast on seitse Hiinas.

Hiina majanduskasvus on järjest olulisemaks muutunud laenuraha roll, mille taga on riigi kontrolli all pangad.  Ajavahemikul 2009-2012 on Hiina väljastanud uusi laene ulatuses, mis ületab kokku Saksamaa ja Jaapani majanduse aastase kogutoodangu, kirjutas Wall Street Journal. Selles osas sarnaneb Hiina juba USA majandusele - liiga palju laene ja liiga suur sõltuvus keskpanga lõdvast  rahapoliitikast.

Laenubuum kütab omakorda hinnatõusu kinnisvaraturul, mis on jätkunud hoolimata valitsuse püüetest buumi ohjeldada.

Agentuuri Bloomberg esitatud küsimuse peale, millised reformid on hetkel kõige vajalikumad ning järgmise 12 kuu jooksul kõige tõenäolisemad, pidas enamus analüütikuid kõige pakilisemaks ja tõenäolisemaks finantsturgude ja kohalike omavalitsuste rahastamise reformi.

Ootused olid tagasihoidlikumad reformide osas, mis puudutavad tööjõu liikumist mõjutavat elamislubadesüsteemi, õiguskorra paranemist ja riigifirmade domineerimise vähenemist. Viimastes on kõrgel ametikohal ligi viis miljonit kompartei liiget, kes ei taha oma privileegidest ilma jääda ja töötavad uue juhtkonna reformidele vastu.

Hiina finantssektoris prognoositakse turu rolli kasvu intressimäärade kujundamisel ning perspektiivis hakkab ka kapital vabamalt üle riigipiiride liikuma. Esimese sammuna räägitakse hoiusekindlustuse süsteemi loomisest, mis tekitaks turul rohkem konkurentsi ja võimaldaks rumalaid otsuseid teinud pankadel ka pankrotti minna.

Pleenumi eel on Hiina juhtkond reformiootusi üles kütnud. "Reformide ulatus ja jõulisus saab olema pretsedenditu ja see toob kaasa sügavad muudatused majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades," ütles agentuuri Xinhua vahendusel poliitbüroo liige Yu Zhengsheng, keda peetakse mõjukuselt neljandaks meheks riigis.

Skeptikud viitavad aga just liiga sügavalt juurdunud erihuvidele - tänapäeval ei sõltu reformid nii palju enam karismaatilistest liidritest kui 35 aastat tagasi.

Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud väljendasid veendumust, et pleenumi otsused vähendavad Hiina majanduse järsu pidurdamise riski ning aitavad Hiinal 2030. aastaks saada kõrge sissetulekuga riigiks.