Kallas annab VEB Fondi teemal aru

Uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra sõnas, et nad kavatsevad esitada Kallasele mitmeid küsimusi. Näiteks huvitab komisjoni, kuidas kaitses Kallase juhitud Eesti Pank siinsete ettevõtjate huve. Samuti proovitakse homme selgust saada, kuidas juhiti VEB Fondi Kallase ametisoleku ajal.

"Ma isiklikult kindlasti küsin seda, kas Kallas oli seotud Eesti Panga auditi väitel valeandmeid sisaldava kirja koostamisega," lisas Vakra.

Keskpank avalikustas jaanuaris koos VEB Fondi auditiga ka hulga dokumente. Üks paljudest on Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale, mis saadeti 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile "K. Siimule". Kallas oli 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga.

5. aprillil 1995 vastas Eesti Pank VEBi kirjale, millel seisis toonase presidendi kohusetäitja Vahur Kraft. Aasta alguses palus selle kirja pärast keskpanga president Ardo Hansson avalikkuselt vabandust, sest see sisaldas valeandmeid.

Nimelt teatas Eesti Pank selles kirjas, et Vene firma TSL International nõue VEBis on 32,3 miljonit dollarit, kuigi tegelikult oli nõue 0 dollarit. Veelgi enam, keskpanga audiitorid selgitasid välja, et valenõude suurus ei olnud juhuslik. Nii suur oli Eesti Panga, valitsuse ja TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teise firma nõue kokku VEBi vastu.

Varem on Kallas väitnud, et VEB Fondi temaatika on rahvaluule. "Otseselt minu isikuga seoses selgitan veel kord, et pärast pangakriisi lahendamist kaotasin VEB fondi ja tema tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, sest mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa," kirjutas tänane Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas jaanuari Postimehe ilmunud arvamusloos.