Kasv on kinni jäänud

Ministri teatel puudub praegu Euroopa Liidus selge visioon, kuidas olukorda paremaks muuta. “See on rahvuslike otsuste ja demokraatia toimimise taga,” ütles Ligi. “Euroopa probleem on igal juhul pikaajaline ja selle kõige taustal demograafiline – rahvastik vananeb, lapsi pole ja kõik need ootused, mis on kirjutatud (põhi)seadustesse, ei ole täidetavad ilma uute otsusteta. Riigi poolt pole muud lahendust kui see disproportsioon kaotada. Tulemus on ka osaliselt eeldus selleks, et Euroopas suureneks investeerimine ja töökohtade loomine ning väheneks tööpuudus,” lisas ta.

Abivajajad toibuvad. Ligi teatel on kõik stabiilsusmehhanismid hästi toiminud ja riigid on programmidest lahkumas. Praegu pole uusi kandidaate peale nende, kes on silmapiiril vilksatanud. Näiteks hoitakse silma peal Sloveenial, kes üritab vältida abiprogrammidega liitumist. “Küpros püüdis tükk aega, nüüd on ta programmiga ja esimesed ülevaatused on väga positiivsed,” ütles Ligi. Tema sõnul oli tegemist üllatava tulemusega, sest sealselt ühiskonnalt oodati sarnast käitumist Kreekaga. “Iirimaa sulgeb praegu programme, Hispaania samamoodi. Mehhanismid ja vaatenurk, mille pärast meid ja Euroopat on hirmsasti kritiseeritud, toimivad,” jätkas minister.

Eelmisel nädalal Brüsselis arutasid eurot kasutavate riikide rahandusministrid eurogrupis programmiriikide olukorda ja majandusseisu. “Muidugi võivad raskused tulevikus jätkuda, kuid praegu on meeleolu positiivne. Hispaania suudab eksportida ja jooksevkontot hoida,” lisas ta.

Ligi teatel on Kreekal veel tingimuste täitmine pooleli, tuues esile raskusi järgmise aasta eelarvega. Rohkem tähelepanu nõuavad just erastamine ning maksude kogumine. “Kreeka peab oma pingutusi tugevdama,” ütles rahandusminister.

Kidur kasv. Päev pärast euro­gruppi kohtunud ELi Majandus- ja Rahandusküsimuste Nõukogu (Ecofin) nägi majandusülevaates halva uudisena Euroopa majanduse stagneerumist. Eesti rahandusminister vahendas, et senine kasv on jäänud kiduraks, aga vähemalt töö on riskide maandamise ja turgude usaldusväärsuse tekitamisel andnud tulemusi ning on tekkinud ka väike majanduskasv. “Kriisiriikides on paranemine väga oluline. Eurotsooni sisene tasakaalu paranemine, jooksevkontode polariseerumine on tugevalt stabiilsuse suunas,” kommenteeris Ligi.

Euroopa Komisjonilt said eelarve- eelnõule positiivse hinnangu Eesti ja Saksamaa, kes täidavad ainsana stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi.

 

Taust

Paigaltammumine

Eurostati esialgsetel andmetel kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide ühine SKP 0,1 protsenti, kuid eurotsoonis langes 0,4 protsenti.Tänavuse teise kvartaliga võrreldes oli majanduskasv vastavalt 0,2 ja 0,1 protsenti.