Pillesaar: Eesti maksud söövad IT-inimeste palku

III kvartalis oli suurim palgatõus just info ja side valdkonnas – keskmine kuupalk tõusis võrreldes mullusega 14,4%, avaldas statistikaamet kolmapäeval.

Kuidas Teie tajute, kas ITs on kiire palgakasv? Nõudlus ITs on viimasel ajal kasvanud kiiremini kui ülejäänud majanduses. Me Helmeses iga nädal arutame, millal IT-mull lõhkeb ja pendel vastassuunda lendab.

Mõni tellija on tellimuste mahtu järgmiseks aastaks 30% vähendanud. Helmest see ei puuduta, sest meie fookus on ärikriitiline tarkvara ja selle pealt kokku ei hoita. Uute tellimuste portfell on meil kasvanud ligi 50%.

Fakt on, et tagasitõmbumine tuleb. Hätta võivad sattuda need firmad, kes praegu palgatõusus kõiki üle trumpavad. Ma soovitaks ettevaatlik olla. Ükski pidu ei kesta kauem, kui peolistel jõudu jätkub.

Kas Helmes on sel aastal palkasid tõstnud? Oleme mõningaid palkasid tõstnud ja tõstame veelgi, kui näeme, et mõni tasu hakkab turuhinnale alla jääma.

Majandusanalüütik Maris ­Lauri nimetas IT-sektori palgakasvu põhjuseks suurt tööjõupuudust. Jah, Eestis on selgelt liiga vähe IT-tööjõudu. Vaatamata välismaalaste seaduse pehmendustele on väljast tööjõu sissetoomine jätkuvalt tülikas ja paljudel juhtudel pole ka mõistlik, sest Eestisse toodud tööjõu pealt peab kohe hakkama kõrgeid tööjõumakse maksma. Meist mahajäänumates riikides, nagu Venemaal või Ukrainas, saavad tarkvara arendajad rohkem kätte kui Eestis, aga neile tööd andvate firmade jaoks on palgakulu madalam. Vahe tuleb madalamatest tööjõumaksudest ja madalamast üksikisiku tulumaksust.

Eestis kättesaadav väiksem palk ei ole tingitud Eesti firmade ahnusest, vaid riigimaksudest. Eestis kehtivad maailma ühed kõrgeimad tööjõumaksud, mis löövad valusasti Eesti IT-töötaja rahakoti pihta. Pool töötaja teenitust võtab riik maksudena endale. Pole midagi imestada, et noored ja andekad IT-töötajad siit võimalusel jalga lasevad.

Praegu ei soovi Venemaalt ükski andekas noor insener siia kolida, sest ta hakkaks siin vähem palka saama.