Rapla vallavanema Ilvi Pere sõnul ei ole Rapla veel midagi teinud selleks, et meelitada nende Tallinnasse sissekirjutatud elanikke tagasi koju.
„Ei ole midagi selleks ette võtnud. Võib-olla veel teeme midagi,“ märkis Pere.
Ta lisas, et neil ei ole õnneks väljakirjutatud elanike arv nii suur kui Harjumaa omavalitsustes. „Loomulikult on nad Tallinna tasuta ühistranspordiga ennast pealinna sisse kirjutanud,“ lisas Pere.
Viimased lasteaianimekirjad Raplas näitasid tema sõnul ka seda, et üksjagu lapsi ei ole ametlikult vallas elavate vanemate lapsed.
Üks mõte, mis Rapla vald tahab pakkuda, on vallasisene tasuta transport. „See on koalitsiooni teema, see on programmis sees aga mõtleme, mis aastast me seda rakendame,“ lausus Pere. „See ei ole mitte niivõrd elanike meelitamiseks kui sellepärast, et see on inimestele oluline. Rapla linn on veninud nii pikkuses kui laiuses ja sellised jalgsikäimised 3-4 km oleksid bussiga kindlasti lihtsamad."
Linnasisesed bussiliinid täiesti toimivad, linnalapsed saavad tasuta sõita, aga eesmärk võiks olla pakkuda tasuta sõitu ka koolilastele.
„Kindlasti mõtleme, kuidas meelitada. Meie märksõna on turvalisus, meil lasteaiakohti jagub ning üritame pakkuda parimaid tingimusi nii lasteaias kui ka koolis,“ märkis Pere. „Tasuta parkimine, vaikne, rahulik ja palju kultuuri, see on see, millega meie meelitame.“
Postimees kirjutab täna, et mitmed Harjumaa vallad on Tallinnale elanikke kaotanud ning meelitavad neid nüüd kampaaniaga tagasi. Äripäev uurib, kas ka teised omavalitsused meelitavad elanikke tagasi.
Seotud lood
Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul nad küll korraldavad kampaaniaid, et elanikud registreeriks ennast tagasi koju, aga Tallinn imeb ikka inimesi endasse.
LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke kinnitas, et ei soovi tallinlasena Eesti pealinnale tulumaksu maksta.
Kunda linnapea Jüri Landbergi sõnul meelitavad ka nemad elanikke enda juurde argumentidega, et neil on kõige parem ja ilusam.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.