Pilv: Tooli otsus vastuolus õiguskindluse põhimõtetega

Tallinna ringkonnakohus otsustas eile, et Tooli rahakaristuse suuruseks peab jääma 500 000 eurot.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on Toolile karistuseks määratud rahaline karistus 250 päevamäära suurune, kusjuures päevamäära on suurendatud 2000 euroni. Seda põhjusel, et karistus arvestaks ka Tooli elatustasemega.

„Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb Toomas Tooli päevasissetulekut suurendada arvestades tema üldist varanduslikku seisundit, majanduslikku suutlikkust ja isiklikku olukorda. Varalise seisundi all tuleb arvestada süüdlasele kuuluva kinnis- ja vallasvara maksumust ning äriühingutes osalust, samuti sellelt saadavat tulu,“ põhjendas kohus rahakaristuse suurust.

Kohus on arvesse võtnud Toolile Eesti registrite järgi kuuluvat kinnisvara ja tema osalusi siin registreeritud ettevõtetes, sh börsifirmades Silvano Fashion Group ja Arco Vara. Kohus on vara väärtuseks hinnanud 58,9 miljonit eurot.

Tooli kaitsjana tegutseva Pilve hinnangul on kohus läinud otsust tehes vastuollu õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega. Pilv tõi välja, et sellise lahendiga ei kohelda isikuid võrdselt ega kohaldata seadust ühetaoliselt.

„Antud kohtulahendi alusel võib edaspidi süüdistaja, ilma kindlate reeglite ja piirideta, isikule rahalise karistuse mõistmist taotledes lähtuda lisaks keskmisele sissetulekule ka kohtualusele kuuluvast varakogumist,“ selgitas Pilv ja lisas, et varem pole sellist põhimõtet laiemalt kohandatud. „Puudub selgus, mis asjaoludel ja tingimustel selleks järgmistel isikutel tuleb valmis olla ning kas seadus peab olema etteulatuvalt mõistetav ja selge või pole see õigusriigis oluline,“ lisas ta.

Arvesse läheb ka Tooli varaSeadusega kehtestatud põhimõtteks on Pilve sõnul see, et karistuse määramisel arvestatakse isiku sissetulekuid menetlusele eelnenud aasta alusel – käesoleval juhul siis aastat 2008. Praegusel juhul on karistuse suuruse määramisel arvestatud ka Toolile kuuluvat vara, kuid vara väärtuse arvestamise aastat on pika kohtuvaidluse käigus mitu korda muudetud. Viimaks asuti asja arutama 2012. aasta andmetest lähtuvalt, kuna riigikohus rõhutas eelnevalt sama asja arutades, et arvesse tuleb võtta, kas isiku varaline seisund on muutunud – st, kas Tool on vahepeal saanud rikkamaks või jäänud vaesemaks.

„Selline järjepidev ja arusaamatu lähtekohtade muutmine, millest peaksid kaitsja ja kaitsealune juhinduma, ei ole kohane õigusriigile ja kohtumenetluse selguse põhimõtetele,“ märkis Pilv. Tema sõnul tekkis selle tõttu ebaproportsionaalne ümberpööratud tõendamiskoormus, kus kaitsealune ja kaitsja pidid järjepidevalt esitama ja koguma uusi tõendeid ning tegema täiendavaid analüüse, selgitamaks kohtule Tooli vara koosseisu, selle maksumust ja sellega seotud kulusid. Samuti täiendava tulu puudumist.

Samal ajal oli Pilve hinnangul prokuratuuri eesmärk olnud igal juhul jõuda suurema rahalise karistuseni kui esialgselt määratud 500 000 eurot ning tugineda seejuures vaid nende poolt esitatud varakogumi maksumusele, mitte isiku varalise seisundi muutumisele läbi tulu teenimise.

Pilve sõnul on ebaõige lähtuda isiku varalise seisundi hindamisel ettevõtte aktsiate väärtusest ning mitte hinnata viimase majandusaasta tulemusi. „Ainuüksi vara omamise fakti alusel ei saa teha järeldust isiku rikastumisest, tema majandusliku olukorra paranemisest viimasel majandusaastal, mille alusel suurendada tema sissetuleku päevamäära,“ selgitas Pilv.

Kõik kokku põhjustabki tema sõnul selgusetuse, mis pole õiguskindlusega kooskõlas ning süvendab ebakindlust kohtupraktika mõttes, sest mitte keegi ei oska ette näha, millega ta rahalise karistuse puhul peab arvestama. „Siis võiks ja peakski kõikidel analoogsetel juhtudel kohtualused arvestama, et isiku sissetuleku keskmise päevamäära määramisel võetakse aluseks ka tema poolt kunagi soetatud majad, suvilad, autod, jahid jms,“ lisas ta oma e-kirjas.

Pilve sõnul ei ole ta Tooliga veel lahendi osas suhelnud ning seetõttu ei tea, kas nad kaebavad rahakaristuse otsuse edasi.