Üleilmse finantskriisi ajal, mis räsis Balti riike eriti tugevasti, on Soomes kõige kiiremini kasvanud eestlaste kogukond. Eestlased on suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas.
Eestimaalased on ühtlasi suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas, selgub läinud aasta lõpus avaldatud Soome statistikaameti migratsiooni-uuringust.
2012. aasta lõpu seisuga elas Soomes 39 763 Eesti kodanikku.
Valdavalt on tegu põhiharidusega inimestega, kes moodustasid 2011. aastal (see on viimane aasta, mille kohta on tänaseks olemas detailsem analüüs - toim.) Soomes elanud tööealistest Eesti kodanikest vanuses 15-64 aastat 66,3% ehk 17 978 inimest. Kõrgharidusega oli 10,6% ehk 2871 inimest.
Ajavahemikul 2008-2012 on Eestist Soome asunud 17 159 inimest, millega Eesti kodanike grupp kasvas Soomes suurimaks rahvusgrupiks. 2009. aastani oli Venemaa kodanikke Soomes Eesti kodanikest rohkem.
Enne Eesti liitumist ELiga ehk 2003. aasta lõpus elas Soomes 13 397 Eesti kodanikku.
Kokku elas Soomes 2012. a lõpu seisuga enam kui 170 riigi kodanikke, kokku 195 511 inimest, mis teeb 3,6% Soome elanikkonnast. Nendele numbritele tuleb juurde rehkendada need, kes on saanud Soome kodakondsuse. Näiteks ajavahemikul 1991-2012 on Soome kodakondsuse saanud 4956 Eesti kodanikku.
2012. aastal sai Soome kodakondsuse 9087 välismaalast, mis on rekordarv. Põhjuseks kiirenenud menetlus ning kodakondsusnõuete leevenemine.
Aastal 2011 oli Soomes elavate Eesti kodanike seas vanusegrupis 18-74 tööga hõivatud 18 469 inimest ehk 54,3%. Keskmine näit välisriigi kodanike puhul oli 40%. Töötuse määr Eesti kodanike seas oli samal tasemel töötusega kogu riigis. Silma hakkab kõrge hõive määr (69%) Eesti kodakondsusega naiste hulgas.
Soomes elavatest Eesti kodanikest oli 2012. aasta lõpu seisuga tööealisi 79%, lapsi vanuses 0-14 oli 17,8% ja pensionäre (vanemad kui 64 aastat) 3,2%. Mehi oli Soome siirdunud Eesti kodanike seas veidi alla poole.
Välismaal sündinute arv ületas Soomes 200 000 piiri 2007. aastal ja oli 2012. a lõpu seisuga 285 471 inimest. Inimarengu indeksi järgi on enamus sisserändajaid Soome tulnud arenenud või väga arenenud riikidest, kõige kiiremini kasvab aga sisseränne arenevatest riikidest.
Prominentseim võõrkeel on Soomes vene keel, mida räägib emakeelena 62 554 inimest. Teisel kohal on eesti keel 38 364 kõnelejaga, järgnevad somaali, inglise ja araabia keel. Võõrkeelt emakeelena rääkijate osakaal oli Soomes 2012. a lõpus 4,9%. Lastest oli suurim vene keelt emakeelena kõnelevate laste hulk, kokku 9621 last. Järgnesid eesti keelt ja somaali keelt kõnelevad lapsed, vastavalt 6431 ja 5408 last.
Eesti kodanike järel oli 2012. a lõpu seisuga teine suurim rahvusrühm Soomes Venemaa kodanikud, kokku 30 183 inimest. Järgnesid Rootsi (8412) ja Somaalia kodanikud (7468). Esikümnesse mahtusid Soomes ka Hiina ja Tai kodanikud, vastavalt 6622 ja 6031 inimesega. Venemaa ja Somaalia kodanikest on ajavahemikus 1991-2012 Soome kodakondsuse saanud vastavalt 22 201 ja 5887 inimest.
Soomes elavatest rahvusgruppidest on kõrgharidusega sisserändajate osakaal üle 30% Hiina, Prantsusmaa ja Saksamaa kodanike hulgas. Silmnähtavalt on aga kõrge tööpuudus rahvusgruppides, kes on Soome tulnud peamiselt põgenikena. 2011. a oli Somaalia kodanikest tööga hõivatud alla 10%.
Seotud lood
Täna ärilehes Financial Times avaldatud arvamusloos nimetab Suurbritannia peaminister David Cameron "monumentaalseks veaks" Briti tööpartei otsust avada oma tööturg igasuguste piirangute ja üleminekuajata kohe kõigile 2004. aastal ELiga liitunud uutele liikmesriikidele.
Mitmed Eesti arstid ja ehitusettevõtjad teenivad Soomes kümneid tuhandeid eurosid.
Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremas tempos jõukust kasvatanud Leedus ohustab väljaränne, mis lühiajaliselt jõukuse kasvule kaasa aitab, pikemas perspektiivis majanduse stabiilse kasvu potentsiaali.
Riigikontrolli 2012-2013 aastaraport toob välja, et viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud, sealjuures kiirenes väljaränne hüppeliselt viimasel paaril aastal.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.