• OMX Baltic−0,48%272,91
  • OMX Riga−0,19%863,88
  • OMX Tallinn−0,48%1 734,61
  • OMX Vilnius−0,46%1 063,81
  • S&P 5000,59%5 907
  • DOW 300,62%42 590,49
  • Nasdaq 0,66%19 520,36
  • FTSE 100−1,15%8 104,44
  • Nikkei 225−0,69%38 813,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,1
  • OMX Baltic−0,48%272,91
  • OMX Riga−0,19%863,88
  • OMX Tallinn−0,48%1 734,61
  • OMX Vilnius−0,46%1 063,81
  • S&P 5000,59%5 907
  • DOW 300,62%42 590,49
  • Nasdaq 0,66%19 520,36
  • FTSE 100−1,15%8 104,44
  • Nikkei 225−0,69%38 813,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,1
  • 07.01.14, 13:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Josing: algava aasta optimism põhjendatud

Eesti majandususalduse indeks oli aasta lõpus õigustatult üle euroliidu keskmise, sest siinne laenukeskkond on soodne, ekspordipartneritel läheb hästi ning inflatsioon taltunud, leidis konjunktuuriinstituudi värske uuring.
Eesti konjunktuuriinstituudi hinnangul küündis Eesti majanduskliima detsembri lõpus kuue soojapügalani ehk oli napilt üle rahuldava määra. „Heani“ jäi veel kolm kraadi. „Heast“ lahutas Eesti majandust peaasjalikult oodatust märksa madalamaks jäänud majanduskasv, mille peapõhjuseks oli konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ettevõtjate kesine huvi investeerida. Algavaks aastaks on prognoos aga õigustatult positiivsem.
„SKP jäi 2013. aastal oodatust väiksemaks, sest ettevõtjate võimekus investeerida jäi samuti oodatust väiksemaks. Alanud aasta perspektiivis arvab aga 36 protsenti ettevõtjatest, et nende investeeringud suurenevad ning 37 protsenti arvab, et need jäävad vähemalt samaks. Lisaks on suurenenud ehitusettevõtjate arv, kes plaanivad ehitussektoris hinda alandada. Neid on tervelt 29 protsenti, mullu oli nende osakaal 15 protsenti. Hinnatõusu plaanib 6 protsenti ehitusettevõtjatest, mullu oli neid 21 protsenti,“ selgitas Josing.
„Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud märkimisväärselt tarbijate kindlustunne, sest tarbijate inflatsiooniootused on oluliselt väiksemad kui mullu enne elektrihinna tõusu. Nüüdseks on inflatsioon taltunud ning töötus vähenenud. Eesti tarbijate kindlustunne on Euroopa Liidu kõrgeimate seas, järgnedes Rootsile, Soomele ja Saksamaale,“ ütles Josing.
Lisaks on viimastel kuudel suurenenud tellimused nii näiteks Saksamaa kui Rootsi ettevõtjatelt, seega on ka Eestil võimalus selle kaudu oma allhanget suurendada, sest ka meie ekspordipartnerite majandususaldus on kõrge, lisas ta.
Viimases kvartalis oli möödunud aasta parim laenukeskkonnaindeks. Josingu sõnul on kõige lihtsam saada praegu laenu hea projekti realiseerimiseks eelkõige kinnisvarasektoris. „Pankade valmisolek laenu andmiseks on sobiv nii ettevõtjatele kui eratarbijatele, kolmveerand tööstusettevõtetest on kinnitanud, et nende suhted pankadega on head,“ täpsustas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 06.02.14, 08:34
Optimistlike valdkondade ettevõtjad on ettevaatlikud
Eesti optimistlikumate valdkondade juhid ei oota rekordkäivet, vaid stabiilset minekut. Sellegipoolest on mitmel ettevõttel  läinud oodatust paremini.
Uudised
  • 07.01.14, 13:41
Mullused maailmamajanduse ohud ei realiseerunud
Hoolimata aastatagustest hoiatustest eurotsooni halvast käekäigust, ei realiseerunud küll suured majandusohud, kuid maailma majandusaasta tervikuna jäi siiski alla rahuldava, ütles konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.
Uudised
  • 07.01.14, 07:50
Marje Josing tutvustab poolaasta prognoosi
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja juhtivteadur Leev Kuum tutvustavad täna majandusprognoosi järgmiseks pooleks aastaks.
Uudised
  • 08.11.13, 12:39
Josing: 1% kasvu ei maksa karta
Üheprotsendilist majanduskasvu ei maksa karta, soovitas Eesti Konjunktuuri Instituudi direktor Marje Josing. Samas tuleb tema sõnul reaalselt hinnata, millisel tasemel Eesti on.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele