Eesti optimistlikumate valdkondade juhid ei oota rekordkäivet, vaid stabiilset minekut. Sellegipoolest on mitmel ettevõttel läinud oodatust paremini.
Eesti Konjunktuuriinstituudi viimasest teenindusbaromeetrist ilmnes, et teistest valdkondadest on optimistlikumad telekommunikatsiooni-, turismi-, IT- ja logistikaettevõtted. Seal oodatakse nõudluse kasvu.
Konkurents hoiab tagasi. Eesti turismituru liidri, Estraveli tegevdirektori Anne Samliku sõnul pole kohalikul turul hüppelist käibe kasvu kusagilt oodata. “Mina panustaksin kindlasti pigem stabiilsusele,” ütles ta. Estraveli jaanuari käibe kasv oli neli protsenti, mida Samliku ütlust mööda just optimistlikuks tõusuks nimetada ei saa.
Nurinaks polevat aga põhjust, sest praegusel turul valitseb turismis tihe konkurents. “Kasvada on keeruline. Samas on meie kuue järgmise konkurendi käive kokku sama suur kui meil üksinda, nii et võime oma nelja protsendi üle väga õnnelikud olla,” märkis Samlik.
Estraveli 25 tegutsemisaasta jooksul on konkurentide arv kasvanud rohkem kui sada korda. “Alustades oli meil kolm konkurenti: Inturist, Sputnik ja Eesti Turist. Nüüdseks on aga majandusministeeriumis registreeritud üle 400 reisiettevõtte,” märkis Samlik. Peale kohalike konkurentide on vaja rinda pista ka välismaiste online-reisibüroodega, samuti oleneb turismifirmade käekäik suuresti reisisihtkohtades toimuvast. “Oleme enim mõjutatav sektor. Meid ei jäta puutumata ükski streik, majanduslangus ega loodusõnnetus,” ütles Samlik.
Möödunud aasta läks Estravelil plaanipäraselt. Käive oli 58 miljonit eurot, kogu käibe kasv 10,1 protsenti. Sel aastal plaanitakse jätkata samamoodi, nagu on aasta alguses läinud ehk loodetakse säilitada neljaprotsendilist kasvu. “Suuremat käibe kasvu ei ole praeguses Eestis realistlik oodata,” ütles Samlik. Sel aastal püüab Estravel tegevust suurendada Lätis ja Leedus.
Tagasihoidlik optimism. EMT peadirektori ja juhatuse esimehe Valdo Kalmu ütlust mööda oli nende käive jaanuaris oodatust parem. “Mobiilne andmeside kasvab kenasti, kliendid on hakanud seda teenust üha enam ostma nii oma telefoni kui ka arvutisse,” märkis Kalm.
Sel aastal ootab EMT küll käibe kasvu, kuid prognoosides jäädakse siiski tagasihoidlikuks. “Optimistlikud me just pole, aga pessimismiks pole ka põhjust,” märkis Kalm. “Oleme oma eelarvega tasakaalukad ja püüame klienditurul hoida stabiilsust,” ütles Kalm.
See-eest usub Kalm, et paljud EMT ärikliendid, eriti ekspordiga tegelevad kunded, on tunduvalt optimistlikumad. “Loodame, et ka erakliendid eriti hinnatundlikuks ei muutu,” ütles ta ja lisas, et aasta lõpptulemust on veel vara ennustada.
EMT investeerib tänavu uuendustesse rohkem kui möödunud aastal. “Saime 4G-litsentsi, mistõttu on meil investeeringud lausa kohuslikud. Praegu töötame selle nimel, et ehitada välja kiirem ja parem mobiiliandmevõrk,” ütles Kalm.
Kalmu sõnul oli EMT-l ka 2013. aasta käive tagasilöökidest hoolimata oodatust parem. “Kõikidele telekommunikatsiooniettevõtetele avaldasid suurt mõju Euroopas toimuvad uuendused,” ütles Kalm. Tema sõnul kujundab Euroopa ühisturgu, mistõttu pidid nii Elion, EMT, Elisa kui ka Tele2 langetama nii operaatoritevahelisi kõne- kui ka rändlushindu. “Selliste nõuete negatiivne mõju oli päris tugev, meilt võeti käest üsna suur summa,” ütles Kalm. “Lõppkliendile olid need muidugi rõõmustavad uudised, sest teenused ju odavnesid. Majandustulemuse koha pealt see nii lihtne aga pole.”
Investeeringud toovad tulu. Eesti ühe juhtiva tarkvaraarendusettevõtte Nortal ASi tegevjuhi Priit Alamäe ütlust mööda läks neil 2013. aasta loodetust paremini. “Aasta alguses oli meil ebameeldivaid üllatusi, kuid saime neist üle ja viimane kvartal oli juba väga hea,” märkis Alamäe. Tema sõnul väärib kiidusõnu meeskond, kelle head tööd on ettevõtte tulemustes näha.
Alamäe sõnul annavad ka jaanuari tulemused põhjust ettevaatlikuks optimismiks. “Siiski jälgime pingsalt maailmamajanduse ja eriti just Euroopa majanduse signaale, sest suureks pidutsemiseks pole kindlasti põhjust,” ütles ta.
Tagasihoidlikkusest hoolimata on Alamäe ütlust mööda rõõmustav, et Nortalil pole kunagi varem ettevõtte ajaloos olnud nii palju tulusid lepingutega kaetud kui praegu. “Ainuüksi Omaanis on meil alla kirjutatud lepinguid umbes 20 miljoni eest,” märkis Alamäe. Samuti on Nortal võitnud mitu e-tervisega seotud hanget Leedus ja mitme suurkliendi usalduse Soomes. “Eesti turul näeme oma tulude kasvu kõigis valdkondades,” ütles Alamäe. Tema sõnul investeerisid nad 2013. aastal palju tööstuse juhtimise valdkonna teadmistesse ja lahendustesse. “Usume, et see aasta toob meile Eestis selles sektoris olulise tellimuste kasvu,” märkis Alamäe.
Täpsemaid käibe tulemusi ei tahtnud Alamäe kommenteerida enne, kui aktsionärid on auditeerituid numbreid näinud ja heaks kiitnud.
Stabiilsus tagab edu. Peamiselt jahutatud ja külmutatud kaubaga tegeleva logistkaettevõtte EST-Trans Kaubaveod ASi ühe omaniku Sulev Saarevälja sõnul läheb firmal stabiilselt ja nii kavatsetakse ka jätkata.
“Meie eesmärk on pakkuda võimalikult kvaliteetset teenust ja keskenduda oma klientidele. Suurele käibe kasvule me praegu ei panusta,” ütles Saareväli.
Tema sõnul toovad laienemised alati kaasa ka suuremad riskid. “Minu arvates on nii elus kui ka äris stabiilsus palju olulisem ja edasiviivam kui ambitsioonikus,” märkis ta.
Möödunud aasta oli Saareväli ütlust mööda EST-Transile kehvem kui mõni varasem aasta. “Aga iga tulemus, mis on nullist kõrgem, on siiski positiivne, nii et meelt me ei heida,” märkis ta.
Autor: Eliisa Matsalu, Kristi Malmberg
Seotud lood
Eesti majandususalduse indeks oli aasta lõpus õigustatult üle euroliidu keskmise, sest siinne laenukeskkond on soodne, ekspordipartneritel läheb hästi ning inflatsioon taltunud, leidis konjunktuuriinstituudi värske uuring.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles kommentaariks SKP teise kvartali tulemustele, et majanduskasv on küll oodatust tagasihoidlikum, aga olukord pole traagiline.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.