Facio pääses maksuasjas kriminaalkaristusest

Seetõttu pääsesid ettevõtted alamas kohtuastmes mõistetud rahalisest karistusest, mis Räga puhul olnuks 15 344 ja Facio Ehituse puhul 46 033 eurot.

Kohtuasi puudutas aastaid 2004 kuni 2007, mil Räga asemel toimetas veel Facio Ehituse AS. Süüdistuse järgi esitas firma käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. Kokku jäi selle tulemusel riigile maksutuluna laekumata 851 000 eurot. Valeandmete esitamine seisnes selles, et firma töötajad kajastasid maksukohustuse vähendamise eesmärgil Facio raamatupidamises erinevate äriühingute nimel vormistatud fiktiivseid arveid. Arvetel märgitud kaupu ja teenuseid Facio tegelikult ei soetanud.

Osa rahast ümbrikupalgaks. Asja kriminaaluurimine selgitas, et otsesteks süüdlasteks olid 10 füüsilist isikut, Facio projektijuhid, kelle suhtes menetlus lõpetati oportuniteedi korras 2009. aasta juunis. Osaliselt kasutasid töötajad arvevabrikuid isiklikuks tarbeks kaupade ostmiseks – nii soetati muruniiduk, mööblit, kodutehnikat ja mootorrattaid. Kaks projektijuhti kasutas fiktiivseid arveid aga selleks, et see hiljem sularahana tagasi saada ning selle arvel töötajatele maksudest hoidudes tasu maksta. Facio Ehituse juhatus selgitas, et ei olnud töötajate sellisest käitumisest teadlik. Üks Facio juhatuse liikmetest Riho Kalve ütles detsembris, et tema maksuasjas mingit süüd ei näe.

Ehkki otseste süüdlaste osas asi juba 2009. aastal lõpetati, läks kohtusse süüdistus firma vastu. Kriminaalasja tõttu vana Facio Ehituse AS 2010. aastal jagunes ning probleemne kohtuasi jäeti vanasse Rägaks nimetatud firmassse. Prokuratuur ja ka alama astme kohtud leidsid, et vastutavad siiski nii vana kui ka jagunenud ehk uus Facio Ehitus. Harju maakohus mõistis mõlemad ettevõtted 2012. aastal süüdi osas, mis puudutas fiktiivsete arvete abil ümbrikupalga maksmist, ja määras neile rahakaristuse. Ka Tallinna ringkonnakohus leidis, et mõlema ettevõtte puhul on karistus põhjendatud.

Riigikohus: karistamiseks puudub alus. Riigikohus oma lahendis sellega ei nõustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõi välja, et vanast Faciost jagunenud uus Facio Ehituse kanti äriregistrisse pärast kuriteo toimumist ning seega puudus firmal süüteo toimepanemise ajal nii õigus- kui ka süüvõime ning seetõttu on tema karistamine seaduse järgi välistatud. “Asjaolu, et Facio Ehitus OÜ tekkis jagunemise tulemusena ASist Räga, ei tähenda, et tegemist olnuks selle sama äriühinguga. Facio Ehituse OÜ on Facio Ehituse ASi õigusjärglane, mitte aga sama õigussubjekt,” seisab  otsuses. Kohus selgitas, et Facio Ehituse OÜ karistusõigusliku vastutuse seisukohalt pole tähendust asjaolul, et jagunemisel läks uuele ühingule üle kogu Facio Ehituse ASi äritegevus. “Praegu puudub seaduses alus omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute majanduslikust identsusest, nt tulenevalt ettevõtte üleminekust,” märkis riigikohus.

Riigikohus tühistas ka vana Facio Ehituse ehk Räga suhtes varem tehtud süüdimõistva otsuse, kuna firma on tänaseks registrist kustutatud. Räga pankrot kuulutati välja mullu suvel ning novembri algul see vara puudusel rauges. Maksuameti nõue ettevõtte vastu oli koos intressidega selleks ajaks kasvanud 1,3 miljoni euroni ja see kanti maha.

Seadus ei tööta tõhusalt

Kuigi riigikohus leidis, et praegu puudub seaduses alus omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende majanduslikust identsusest, juhtis ta tähelepanu sellele, et praegune seadus ei tööta.“Praegu võimaldab seadus juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil vältida selle isiku karistamist või siis muuta karistamine ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik identiteet on karistamise hetkeks üle läinud mõnele teisele juriidilisele isikule,” märkis kohus ja lisas, et vaevalt on selline regulatsioon vastavuses seadusandja eesmärkidega juriidiliste isikute karistusõigusliku vastutuse kehtestamisel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on seadusandjal võimalus olukorda parandada. “Näiteks on võimalik anda kriminaalasja menetlejale pädevus keelata kriminaalmenetluse tagamiseks teatud tingimustel ja ajaks kahtlustatavast või süüdistatavast juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja likvideerimine,” seisis otsuses.