Kui kapitali tootlikkus on laevu omavas firmas 30 protsenti, siis on selge, et maksumaksja raha läheb valesse kohta ja riik ei peaks sellega leppima, lausus peaminister Andrus Ansip täna Vikerraadios.
"Iga inimene, kellele natuke raha on ja on seda ka pangas hoidnud, siis ta teab, et see on ülimalt kõrge tootlus, maksumaksja arvelt on see patuasi," märkis peaminister.
Riik tahab saarte vahel sõitvaid parvlaevu enda omandusse. Parvlaevad nimedega Saare-, Hiiu- ja Muhumaa soetati 2010-12 aastal väidetavalt kokku 90 miljoni euro eest ning hetkel võiks olla nende raamatupidamuslik väärtus Äripäeva hinnangul 75-80 milljoni vahel.
Väinamerel opereerivaid parvlaevu omab praegu ettevõtja Olav Miilile kuuluv firma.
Äripäev kirjutas septembris, et kuigi Saare- ja Hiiumaad mandriga ühendavate praamiliinide operaator Väinamere Liinid on kahjumis, teenivad laevu omavad Olav Miili firmad igal aastal investeeringult suurt tulu.
Ansipi sõnul loodab riik parvalevade omandamisega pikas perspektiivis saada suurt rahalist kokkuhoidu ja kui isegi nii suurt kokkuhoidu ei tule, siis vähemalt on teadmine, et maksmaksja iga sent läheb õigesse kohta. "Riigi laevade omamine teeks olukorra selgemaks," märkis peaminister. Ta lisas, et mingeid järeleandmisi reisjate teenindamise kvaliteedis ei tohi kindlasti tulla.
Seotud lood
Andrus Ansip rääkis täna Vikerraadios, et toetab rahandusminister Jürgen Ligi kärpekava.
Andrus Ansip rääkis tänase Vikerraadios, et juba tsaariajal loodi raudteevõrgustikud selleks, et liita perifeeria metropoliga ning sellest sõltuvusest on vabanema hakatud, nii ühendab ka Rail Baltic Eesti Euroopaga.
Riigile kuuluv laevastik ei tule Saaremaa Laevakompanii juhi Tõnis Rihvki kinnitusel odavam, kuigi majandusminister Juhan Partsi sõnul annaks riiklik laevastik maksumaksjale aastas ühe laeva kohta kaks miljonit eurot säästu.
Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et majandusministeerium kuulutab välja parvlaevade opereerimise hanke mandri ja saarte vahel.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.