Panaviaticul laienemisplaan

Tänavu ehitatakse Tallinna lennujaamas angaaride kompleks, kus Panaviatic hakkab ärilennukeid hooldama.

Ei saa jätta küsimata – Eesti ja eralennukid…Me ei oma lennukeid, me juhime neid. Nagu kallite autode ja jahtidega: igal lennukil on omanik, kuid lennukile tuleb leida piloot, organiseerida hooldus ja teha kõike muud sellist. Meie pakumegi sellist lennukite haldamisteenust ja saame selle eest raha. Võimalik, et Eesti turul tundub meie tegevus eksklusiivne, kuid maailma mastaabis on see tavaline.

Kuidas valisite sellise niši riigis, kus isegi riigifirmal on kõigest kolm oma lennukit?2008. aastal oli lennundus tõusulainel ja kuna juba tegelesime lennukitega, otsustasime pakkuda oma haldamisteenuseid.

Nüüd on meil kavas luua Baltimaades ärilennunduskeskus, kus saaks lennukeid hoida ja kus nad läbiksid tehnilise hoolduse. Tegelikult on see meil juba olemas, lihtsalt tahame laiendada pakutavate teenuste valikut. Tänavu ehitatakse Tallinna lennujaamas ärilennunduse lennukitele spetsialiseeritud angaaride kompleks, mille rentijaks saab Panaviatic.

Kuna asume Eestis, on meil eelis, mis on maksusüsteem ja tööjõu maksumus. Samas pakume ­Euroopa standarditele vastavat kvaliteeti. Kuna allume mitte ainult Eesti lennuametile, vaid ka Euroopa tsiviillennunduse organisatsioonile, siis tulevad kõik normatiivaktid ja kontrollid sealt.

Kelle lennukeid teie firma juhib?Meil on lennuki­omanikud, kes ainult lendavad, see tähendab  maksavad meile opereerimise eest. On ka selliseid, kellel pole lennukit alati vaja ja nad lubavad seda ka teistel klientidel kasutada.

Lennuk on kallis lõbu. Sõltuvalt suurusest maksab selle ülalpidamine, see tähendab remont, kütus, piloodid ja kõik muu vähemalt miljon ­eurot aastas. Meie saame need kulud teha kolmandiku võrra väiksemaks.

Näiteks kui omanik annab meie kasutusse lennuki, mille ülalpidamine maksab kuni kaks miljonit eurot aastas, väheneb see summa 1,4 miljonini. Suurte tellimuste puhul võib hooldusele kuluv summa väheneda isegi kuni 50%.

Praegu on ka meie turul kriis. Kui varem ei pööranud inimesed lennuki ülalpidamiskuludele erilist tähelepanu, siis nüüd tahavad omanikud saada kvaliteetseid teenuseid väiksema raha eest. Varem küsisid kvaliteetteenuseid pakkuvad ettevõtted hoolduse eest suurt raha. Nüüd puutuvad nad kokku probleemiga, et lennukiomanikud pole teenusega rahul ega taha nii suuri summasid maksta. Siin tekib tihe konkurents. Meie trump on kvaliteet mõistliku rahaga!

Kes on teie kliendid?Ärimehed, korporatiivkliendid, meelelahutusmaailma tegelased. Kui räägime tšarterlendudest, siis meile saabub päring, mille alusel teeme hinnapakkumise. Seejärel täpsustame detailid ja allkirjastame lepingu. Mitte midagi ulmelist! Sama lihtne kui tellida takso, ainult hinnad on teised.

Millistest summadest umbes jutt käib?Üks lennutund maksab umbes 3000 eurot. See sisaldab kõiki kulutusi, isegi kasum on sisse arvutatud. Kuid ikkagi on iga lend individuaalne ja hind võib sõltuda paljudest asjaoludest, sealhulgas sellest, kui kiiresti on seda vaja, kui palju inimesi on pardal ja isegi mispoolt tuul puhub.

Kunagi korraldasime Ameerika klientidele tšarterlennu maksumusega üle 100 000 dollari. Otsisime kliendile spetsiaalselt tema nõuetele vastava lennuki.

Millise sihtkohaga lende tavaliselt tellitakse?Põhisuunad on Venemaa Euroopa-osa, Euroopa, Skandinaavia. Aasiasse me ei lenda, kuna meie lennukid pole mõeldud pikkadeks lendudeks. Maksimaalselt saame lennata kuni 3500 kilomeetri kaugusele. Muidugi võib pääseda igasse maakera nurka, kuid vahemaandumistega. See ei ole alati klientidele mugav.

Mida nõuavad teie reisijad?Ajad, mil klient nõudis ulmelisi asju, on möödas. Praegune reisija on väga korrektne ja adekvaatne. Reisijad ei nõua, et neid teenindataks kui šeike. Ainuke, mida nad tahavad, on tähelepanu pisiasjade suhtes.

Meie äri spetsiifika on suhtumine klienti. Näiteks eritoitlustus, lemmikfilmid pardal, teenindamine maandumisel, väljalennu aja muutmine. Ühesõnaga – mugavus. Majutuse korraldamist sihtpunktis küsitakse meilt äärmiselt harva, kuna reeglina on kliendil terve hulk abilisi, kes selliseid asju korraldavad.

Kui kiiresti võib reisi korraldada?Kaks tundi enne lendu ELi territooriumil. Kolm tundi, kui tahetakse lennata Venemaale, kui pole vaja eriluba. Kui parasjagu on sel suunal palju lende, võib kuluda rohkem aega.

Kuidas on lood konkurentidega?Eestis võib nimetada kolme lennufirmat: saartele regulaar­lende korraldav Avies, millel on ka väike turuosa ärilende, uus firma Fortaero ja meie. Kuid tegelikult tuleb siin konkurentsi laiemalt vaadata: see on Skandinaavia ja Baltimaad. Teeme pidevalt hinnaseiret. Kliendid on targad, nad teavad täpselt, kes millist hinda pakub.

Kuidas tööjõuga lood on? Millistest spetsialistidest tunnete erilist puudust?Teeme tihedat koostööd Tartu Lennuakadeemiaga, mis valmistab ette tehnikuid, piloote, dispetšereid. Võtame sealt inimesi praktikale, jälgime neid ja valime välja sobivad kandidaadid. Äsja akadeemiast tulnud noorte jaoks on väga prestiižne meie juures töötada. Teine tööjõuallikas on turuolukord, ettevõtted tõmbuvad kokku. Pärast koondamisi ­Estonian Airis vabanes palju päris häid spetsialiste.

Tegelikult on meil juba väljakujunenud kollektiiv. Ettevõttes töötab kokku umbes 60 inimest, alustasime aga kümnega. Peamised töötajad on piloodid, tehnikud, neile järgnevad dispetšerid, kontoritöötajad, juhtkond.

TASUB TEADA Valdusfirmasse Panaviatic Holding AS kuuluvad:lennufirma Panaviatic ASremondifirma Panaviatic Maintenance ASkinnisvarafirma Panaviatic KVH OÜ (hakkab haldama uut angaari)

Andrei Žukovi ettevõttele Leonarda Invest AS kuuluvat valdusfirmat juhib Jüri Pihl.Praeguseks opereerib Panaviatic AS kuut Bombardier lennukit, 1 Learjet 31, 4 Learjet 60 ja 1 Learjet 60XR.Tegevusala: tšarterlendude korraldamine ja lennukite opereerimiseteenuse pakkumine.Käive 2012. aastal 13 928 510 ­eurot, 2011. aastal 10 456 043 eurot.Kasum 2012. aastal 324 414 eurot, 2011. aastal 98 397 ­eurot.Tegutseb peamiselt eksporditurgudel: Venemaa, Euroopa Liit ja Šveits.