Veotellimuse vormist sõltub kindlustusvastutus

Ekspedeerimisfirma Ferroline Group OÜ tegevjuht Lauri Jürjen räägib hoiatuseks teistele ekspedeerimisfirmadele oma kogemuse 5-aastasest kohtuvaidlusest, mille käigus muutus ekspedeerija kohtu silmis vedajaks, jäi ilma kindlustuskaitsest ning pidi kandma ise transpordi käigus kaduma läinud kauba kahjud.

2007. aastal saatis klient Ferroline e-kirja, millega tellis Saksamaalt Eestisse täiskoorma veo. Ferroline otsis internetiportaalist vedaja. Samast Cargo LT portaalist kontrolliti ka vedaja tausta, mis tema eelnevate tööde puhul oli olnud laitmatu. Tegemist oli vähemalt 10 aastat vana ettevõttega, kellel oli ka toimiv veebilehekülg. Vedajalt saadi ka CMR kindlustuse. Rohkemat Ferroline ei teinud, kuna oli kindel, et vedaja on usaldusväärne. Tol ajal Ferrolinile ekspedeerija vastutuse kindlustust pakkunud ERGO tingimustes ei olnud nõudmist, et poliisi kehtivust tuleb kontrollida ka kindlustusseltsist.

Koorem anti Leedu vedajale, kelle autod läksid koormaga kaduma. Ferroline pöördus oma kindlustusseltsi ERGO poole, kelle arvates oli aga vedajat valides käitutud hooletult. Jürjeni väitel jättis ERGO samas ütlemata, mida nad oleksid pidanud teisiti tegema. Selle vaidlusega pöördutigi kohtusse.

Hilisem pöördumine vedajale CMR kindlustuse väljastanud seltsi poole andis vastuseks, et poliis vedajale oli küll väljastatud, kuid selle eest oli jäetud tasumata. Selgus ka, et mõned kuud enne koormate kadumaminekut oli veofirma vahetanud omanike.

Maakohus leidis, et Ferroline ei tegutsenud piisavalt hoolsalt. Ringkonna- ja Riigikohus leidsid aga, et Ferroline tegi piisavalt. Küll aga tõi Riigikohus sisse hoopis uue teema paludes täpsustada, kas Ferroline tegutses vedaja või ekspedeerijana.

Kuna klient oli Ferrolinele saatnud e-meili: "palun teostada vedu", siis leiti, et Ferroline võttis veo vastu kui vedaja, mitte ekspedeerija (vahendaja), mistõttu tema ekspedeerija vastutuse kindlustus ei kehti ja kaduma läinud kauba kahju peab ta kandma ise ning kindlustusselts ei pea seda hüvitama.

Jürjen on hiljuti lõpule jõudnud kohtusaagast nõutu. "Oleksime pidanud kliendile meili tagasi saatma ja ütlema, et me ei tegele vedudega, vaid vahendame. See on ju jabur," leidis ta. "Kui inimene tellib veo, siis ta ei telli ekspedeerimisteenust vaid transporditeenust," lisas ta ja ütles, et vaatamata sellele kohtuotsusele ei ole nad siiski hakanud klientidele nö ebakorrektselt esitatud tellimusi tagasi saatma, vaid vahetasid kindlustusseltsi.

INTERVJUU

Riskide maandamise üle peab hoolitsema kindlustusvõtja

Ferrolinele kindlustuskaitset pakkunud ERGO ütleb oma juriidilise osakonna juhataja Ivo Viirese suu läbi, et alltöövõtja valikul riskide maandamise piisavuse üle otsustab iga ettevõte ise, kindlustusandja annab selleks vaid juhiseid.

Kas Ferroline ja ERGO vahelise juhtumi kirjeldus on tõene?

Ivo Viires: Kirjeldus ei ole päris õige. ERGO keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest just seetõttu, et kauba kadumise põhjustas vedaja, kes oli kindlustustingimuste kohaselt hagejaga võrdsustatud isik.

Mida tegi Ferroline valesti lähtuvalt tol hetkel kehtinud ERGO kindlustuse üldtingimustest? Mida oleks pidanud Ferroline tegema teisiti?

Hageja võttis riski, kui otsustas kasutada UAB ZBT teenust veose vedamisel. Meetmed, kuidas seda riski maandada, peab ettevõte eelkõige ise rakendama. Kindlustusandja saab anda vaid juhiseid (nt kehtiva vedajavastutuse poliisi kontrollimine).

Kui ekspedeerija klient vajab transporti, siis esitab ta oma soovi tavaliselt e-posti teel ning küsib vedu, mitte ei telli ekspedeerimisteenust. Kuidas peavad ekspedeerimisfirmad selle kohtuvaidluse valguses nüüd käituma, et kindlustuskaitse jaoks oleks kõik korrektne? Kas ERGO jälgib kindlustusjuhtumite korral, kuidas tellimus on esitatud (st kas tellimus on esitatud kui vedajale või kui ekspedeerijale)?

Ekspediitori vastutuse kindlustusega kindlustab ERGO ekspedeerija ekspedeerimislepingujärgset vastutust vastavalt Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimustele, võlaõigusseadusele ja ERGO ekspediitori vastutuskindlustuse tingimustele. ERGO kindlustustingimuste kohaselt loetakse ekspedeerimiseks veose transpordi korraldamist, kui vedamiseks kasutatakse kolmandat isikut (vedajat). ERGO kindlustustingimustes on sätestatud, et kindlustusvõtja peab kasutama vaid usaldusväärseid alltöövõtjaid, kellel on kehtiv vedaja või ekspediitori vastutuskindlustus. Ekspediitor peab saama alltöövõtja kindlustusseltsist kirjaliku kinnituse kindlustuse kehtivuse kohta ning see on meil igapäevane praktika: anname pidevalt ekspedeerijatele infot oma vedajate kindlustuslepingute kehtivuse kohta.

Ekspedeerija peab valima alltöövõtja kõrgendatud hoolsusega, arvestades kõiki asjaolusid kogumis: näiteks kauba väärtus, eripära, kogus, marsruut, sihtkoht. Kindlustuslepingu olemasolu ei peaks vähendama ekspedeerija hoolsuskohustust. Me ei saa anda ammendavat tegevuste loetelu, erinevatel kaupadel on ka erinev risk. Näiteks toidukaupade veol peab arvestama hoiu- ja kliimatingimustega, kergestipuruneva kauba puhul vajadusega seda spetsiifiliselt hoida, kinnitada ja vedada. Kallihinnalise kauba puhul peab rakendama kõrgendatud hoolsusmeetmeid kauba kaitsmiseks varguse eest. Seetõttu tuleb eraldi hinnata ka vedajatega seotud riske, sh usaldusväärsust. Kui otsida vedaja interneti veoturult ja leppida vedu kokku tundmatu firmaga, vaadates vaid internetist tema tausta, siis võib-olla odava ja väheatraktiivse kauba veoks on see piisav, aga kallima ja hiljem hõlpsamini realiseeritava kauba puhul mitte. Kindlustuse olemasolu ei tohiks muuta klienti hooletumaks, kindlustus on ootamatu sündmuse tarbeks ning eeldab, et klient käitub hoolsalt ja heaperemehelikult.

KOMMNETAAR

Lauri Jürjen, Ferroline Group OÜ tegevjuht: Ergo kindlustus kommentaar on ebatäpne. Ferroline Grupp oli oma tegevuses hoolas ja seda leidsid nii ringkonnakohus, kui ka riigikohus. Leiti otsitud põhjus, kus veotellimuse vormile tuginedes keelduti hüvitise väljamaksmisest. Lähtudes kohtu seisukohast, peaks iga klient esitama meile ekspedeerimistellimuse, kuid olles tegelenud ettevõttena 13 aastat transprorditurul, on selge, et see nõue on ebamõistlik.

ÜKS KÜSIMUS

Kuidas vormistate kliendi tellimuse, et võimalikus kindlustusvaidluses oleks üheselt arusaadav, et tegutsesite ekspedeerijana?

Jaan Lepp, AS DSV Transport juhatuse esimees: DSV omab kontsernisisest kindlustusfirmat, kus meie tegevus on kindlustatud nii ekspedeerijana kui ka vedajana ja meie puhul ei saa analoogset vaidlust tekkida. Minule teadaolevalt on enamikul Eesti ekspedeerijatel sellised kindlustused.

Janek Saareoks, AS Schenker tegevjuht: Meie oleme läinud seda teed, et toimetame üldjuhul kui vedaja. Oleme kindlustanud nii ekspedeerija kui ka vedaja vastutuse. Samuti on tellimusekinnituse rutiin paigas. Seega analoogne juhtum meie puhul ei saaks aset leida. Lisaks kasutame maaklerit, et oleks sõltumatu ekspert, kes töötab meie kasuks, mitte vastu ning tagaks ka turuhinna kindlustusteenusele. Reaalselt tellib klient muidugi, kuidas jumal juhatab..., seega meie roll on nii majandada, et seljatagune puhas ja riskid maas. Antud juhul tuleb valida partnereid hoolsalt ja olla ise hoolas.

Mati Kärt, AS DHL Estonia juhatuse liige: AS DHL Estonia on  alati kliendile vedaja ja klienditellimused on kui veoleping. Kõik toimingud reguleeritakse vastava transpordiliigi konventsiooniga. Toodud näite puhul siis CMR konventsiooniga. Laondus ja tollimaaklerlus on meil reguleeritud erinevalt. 100% selliste juhtumite jaoks kaitset ei ole, aga meil on korporatiivne tegevuse  vastutuse kindlustus. Meil oli hiljaaegu ,suvel, analoogne juhtum, küll mitte Eestis aga Lätis. Klient sai hüvitise oma kauba eest DHLilt ja DHL sai pool aastat hiljem tänu Poola politsei heale tööle raha kätte ka vedajalt