Mullu ületasid Eesti üliõpilaste kulud nende sissetuleku, selgub aasta alguses ilmunud rahvusvahelisest üliõpilaste eluolu uuringust Eurostudent V.
Eelmisel aastal oli keskmine üliõpilase netosissetulek 545 eurot kuus, tõustes aasta varasemaga võrreldes 21 eurot. Üliõpilaste kogukulud ühes kuus (sh elamiskulud ja õpingutega seotud kulud) olid mullu kevadsemestril aga 613 eurot ning 2010. aastal 560 eurot.
"2013. aastal rakendunud uue kõrgharidussüsteemi eesmärgiks on vähendada töötamist ja motiveerida tudengeid nominaalajaga lõpetama," sõnas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja ja Eurostudenti uuringu projektijuht Kerly Espenberg pressiteates.
"Uuringu tulemustest selgub, et 220 euroga kuus, mis on vajaduspõhise toetuse ülempiir, ei saa keskmine bakalaureusetudeng hakkama. Bakalaureuseõppes on keskmised kulud kuus 540 eurot. See tähendab tõenäoliselt, et töötamine tudengite seas praegust toetuste süsteemi arvestades ei vähene. Ka magistri- ja doktoriõppes on kulud tunduvalt kõrgemad kui stipendiumid," selgitas ta.
Eelmisel aastal käis 66% üliõpilastest regulaarselt või aeg-ajalt õpingute kõrvalt tööl.
Eurostudent V on üle-euroopaline üliõpilaste uuring, mis annab ülevaate üliõpilaste erialavalikust, elutingimustest, ajakasutusest,töötamisest, sissetulekutest, kulutustest ja rahvusvahelisest mobiilsusest. Eesti osales uuringus kolmandat korda, kokku analüüsiti 27 Euroopa riigi üliõpilasi.
Uuringu tellis SA Archimedes programm Primus ja koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa sotsiaalfondist.
Seotud lood
Üha vähem Ameerika Ühendriikide tudengeid käib õpingute kõrvalt tööl, paljastab USA tööministeeriumi andmeid analüüsides Wall Street Journal.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.