Eesti majandus jääb ühe koha peale tiksuma, kui ei muudeta tootmispõhimõtteid, arvab majandusanalüütik Maris Lauri.
Lauri hinnangul on SKP nullkasv eelmise aasta viimases kvartalis ootuspärane. "Meie põhilised eksportturud on kehvas seisus ja kui neis riikides midagi paranebki, läheb aega, enne kui muutused meieni jõuavad," selgitas ta.
Teiseks põhjuseks on Lauri sõnul see, et Eesti majanduses pole toimunud uuendusi. "Meie ettevõtetel ja majandusel on tõsised probleemid: vanamoodi ei saa enam edasi mina, aga tundub, et ei osata ka midagi edasi teha," ütles ta. Suurteks arengutõketeks peab ta nii ideede kui ka nende elluviimiseks vajaminevate ressursside puudust.
"Ei saa loota ainult sellele, et Soomel hakkaks paremini minema. Me peame ka ise midagi tegema, et asjad edenema hakkaks," märkis Lauri. Tema arvates on oluline muuta tootmispõhimõtteid ja vaadata üle, mille arvelt Eesti majandus kasvab ning millised on meie konkurentsieelised.
"Eesti majanduses on vaja revolutsiooni. Mitte küll lammutavat, aga just muutvat," ütles Lauri. Näiteks peab ta oluliseks, et kaoks odav tootmine. "Seda ei tohi taga nutta. Me peaks oleme rõõmsad, kui sellest lõpuks ometi lahti saame," ütles ta ja lisas, et minevikus on odava tootmise pealt küll hästi teenitud, kuid enam pole sellega midagi peale hakata.
Statistikaameti andmeil kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%, möödunud aasta IV kvartali SKP muutus oli 2012. aasta viimase kvartaliga võrreldes 0%.
Seotud lood
Eesti majanduse seisaku põhjuseks on Skandinaavia riikide kehv käekäik, ütles NS Investeeringud OÜ juhatuse esimees Jüri Käo.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel eelmise aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele.
Eesti majanduskasvu hoiavad tagasi nõrk eksporditurg ja vähenevad ehitusmahud, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Kiiremaks majanduskasvuks on tarbimise kõrval vaja enam investeeringuid, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.