Eile Pariisis kohtunud Saksmaa kantsler ja Prantsusmaa president kinnitasid plaani finantstehingute maksu ettepanek lauale saada veel enne mais toimuvaid europarlamendi valimisi.
President Francois Hollande ütles, et ideaalset maksumudelit võib otsima jäädagi. "Minu nägemuses on ebatäiuslik maks parem kui selle maksu puudumine," tsiteeris Hollande'i ajaleht Financial Times.
Kantsler Angela Merkel toetas konkreetse tähtaja seadmist. "Kui asjad edasi liiguvad, aitab see ehk teatud liikmesriikidel kõhklustest üle saada," ütles ta.
Maksu kehtestamist kaalub 11 Euroopa Liidu liikmesriiki, teiste seas ka Eesti.
Uus tõuge Prantsusmaa ja Saksamaa liidritelt tuleb ajal, mil üheteistkümnest üheksa riigi ettevõtlusorganisatsioonide juhid (sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa) on Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole ja Ülemkogu juhile Herman Van Rompuyle läkitatud kirjas väljendanud selle maksu kehtestamisele tugevat vastuseisu. Kardetakse negatiivset mõju euroala ärikeskkonnale.
Enamus uut maksu kaaluvaid riike ei poolda finantstehingute maksu selle kõige ambitsioonikamas vormis. Samas pole suudetud kokku leppida, milline oleks vähem ambitsioonikas lahendus.
Eile ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et mitmed arengud on läinud suunas, mis Eestile ei meeldi ning et maksust pole tõenäoliselt tulemas ka erilist eelarvelisa.
Ajalehe Financial Times andmeil on kaalumisel variant, kus esmajärgus maksustatakse uue maksuga tehingud aktsiate ja aktsiaderivatiividega.
Seotud lood
Euroopa finantstehingute maksu kehtestamine viiks Eestist miljoneid eurosid investeeringuid ja rikuks riigi konkurentsivõimet, leiavad ettevõtjad. Valitsus jätkab maksu kehtestamise aruteludega, kuid nõustub, et praegused maksutingimused neile ei sobi.
Eesti ei kavatse Euroopa finantstehingute maksu avangardist välja astuda, ehkki rahandusminister Jürgen Ligi möönab, et asjad pole arenenud Eesti soovitud suunas.
Prantsuse pank Societe Generale prognoosib, et Prantsuse aktsiaturg CAC 40 võib president Hollande'i hilinenud majandusreformide tõttu tõusta järgmise kahe aastaga 60%.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”