Palgalõhe Eestis kasvas veelgi

Aasta varem oli lõhe meeste ja naiste palkade vahel 27,3%. Eestis on sooline palgalõhe ELi kõrgeim alates 2006. aastast. Kõige suurem oli palkade vahe 2007. aastal - 30,9%.

Euroopa väikseim palgalõhe on Sloveenias, 2,5%. Euroopa Liidus üldiselt oli 2012. aastal naiste keskmine brutotunnipalk 16,4% madalam kui meestel, euroalal (17 liikmesriigi hulgas) oli vahe 16,7%.

Eurostati hinnangul on palgalõhe põhjuseid palju ja need on liikmesriigiti erinevad, näiteks millistel aladel naised töötavad, millised tagajärjed on karjääris pausi tegemisel või osalise ajaga töötamisel, kui naine on vahepeal lapseootele jäänud, milliseid otsuseid tehakse pere kasuks jne. Suhtumine töötavatesse naistesse on riigiti erinev ning see mõjutab naiste karjäärivõimalusi ja sellest tulenevalt ka palgataset.

Eurostat märkis, et vanusega kasvab palgalõhe, mille üheks põhjuseks on katkestused naise karjääris. Eriti just vanemad naised ei saa kasu võrdsust tagavatest meetmetest, mida ei olnud siis, kui nad töötamisega alustasid. Seda kinnitab suhteliselt madal sooline palgalõhe alla 25aastaste töötajate seas ja vanusega selgelt kasvav lõhe. Märkimisväärsed erandid on Küpros, Portugal ja Suurbritannia, kus 25-34aastaste palgalõhe on väiksem kui alla 25aastastel.

Eurostat kalkuleerib korrigeerimata soolise palgalõhe välja sissetulekute struktuuri uuringu (Structure of earnings survey) põhjal. Uuring viiakse läbi iga nelja aasta tagant. Viimased aastad, mil uuring toimus, olid 2002, 2006 ja 2010.

Kuigi korrigeerimata soolise palgalõhe suurus annab aimu, millises olukorras on naised tööturul, tuleks Eurostati hinnangul arvestada ka teisi tööturu näitajaid, et saada tervikpilt põhjustest, mis tekitavad konkreetses liikmesriigis palgalõhet.