Välisminister Urmas Paet alustas kolmapäevast pressikonverentsi sissejuhatusega, mille katkestas ühe ajakirjaniku telefonikõne. „Ettevaatlik, kui te räägite sellega. Igal pool,“ ütles Paet humoorikalt.
Minister rääkis, et salvestatud telefonikõne toimus päeval pärast Ukrainast naasmist 26. veebruaril. Kõne sisu ja mõte oli anda edasi meeleolu, emotsiooni ja sündmusi, mis Kiievis oli. Paet rõhutas, et kui panna konteksti, toimus kõne paar päeva pärast seda, kui inimesi oli massiliselt tapetud ja vigastatud - pinged ja ärevus oli tema hinnangul kõrgel.
Mureliku ilmega välisminister nentis, et on kahetsusväärne, et sellised telefonikõnesid püüavad omandada inimesed, kellele need kuuluma ei peaks. „On juba kuulda ja näha, et lindistusest on juba ka moonutatud versioone, mille selge eesmärk on diskrediteerida praegust Ukraina valitsust,“ nentis ta. Paet rõhutas, et see, mida autentsest versioonist on võimalik kuulata, on emotsioonide, hoiakute ja meeleolude vahendamine, mida Paet Kiievis kuulis, mitte tema isiklikud väited. „On igati normaalne, et infovahetus kolleegide vahel Euroopa Liidus käib,“ märkis ta.
Enne ajakirjanike küsimustele vastamist avas Paet veepudeli ning jõi võrdlemisi rõhutud olekuga väikeste lonksude haaval.
Paet rõhutas veel, et tema ei väitnud telefonivestluses midagi, vaid vahendas. „Mina kuulasin, mida Maidani inimestel oli mulle öelda ja seda ma vahendasin,“ kommenteeris ta. Ta lisas, et nägi ka fotosid, mis info usaldusväärsust kinnitasid. Ta lisas, et info usaldusväärsusele ta hinnangut ei anna, ka mitte lekkinud telefonikõnes. „Ma ütlesin väga selgelt, et selline informatsioon ja sellised jutud liiguvad ringi ja ma väljendasin selget muret, et jutud hakkavad elama oma elu ja siis on oht, et see võib kahjustada ka uut valitsust ja olukorda Ukrainas,“ rõhutas ta taas.
Paet kasutas kõne tegemiseks välisministeeriumi taskutelefoni iPhone 4, mis oli ministril kaasas ka Ukraina visiidil. Selles, kas see on ainus tema kõne, mida on salvestatud, nentis ta, et tänapäeval ei saa milleski kindel olla. „Ei ole ka sugugi kindel, et kust täpselt seda ebaseaduslikku tegevust, pealtkuulamist tehti,“ nentis ta. Ta märkis ka, et ebaseaduslikult tehtud salvestamise uurimiseks on Eestis vastavad asutused, mida väliministeerium aga ei ole.
„Iga analüütiline inimene suudab asju kokku panna. See kõne toimus nädal aega tagasi, aga üles pandi alles nüüd, kui uus valitsus on tööle hakanud,“ nentis ta murelikult.
Ashtonit oli Paet juba teavitanud, ent ta oletas, et enne teda oli seda samuti tehtud. Kõnelnud ta Ashtoniga sellel teemal ei ole. Sellest, kas kuulati pealt just Paeti või hoopis Ashtoni telefoni, Paetil info puudus.
Küsimusele, kas salvestuse lekkimist ajendas Paeti tänane kõne Riigikogus, kus ta kritiseeris Venemaad, vastas Paet vaikselt, et ta ei tea. „Fakte mul ei ole, mis oli selle pealtkuulamise motiiv, avaldamise motiiv ja avaldamise ajastamise motiiv. Igaüks võib siin oma järeldusi teha, aga loomulikult mul ei ole selle kohta infot," ütles minister.
Lekkest sai Paet teada Postimehe ajakirjaniku käest, kes helistas küsimusega ajal, kui välisministril oli kohtumine Islandi välisministriga.
Küsimusele, kuidas üritatakse olukorda erinevate osapoolte poolt ära kasutada, märkis ta väsinud ilmel, et vaadake, Vene kanaleid ja te näete, kuidas üritatakse asju ära kasutada. „Väga selgelt üritatakse võtta kontekstist asju välja, panna kokku sobivalt elemente nii, et see diskrediteeriks tänast Ukraina valitsust, millega ma ei ole kategooriliselt nõus,“ lausus välisminister.
Küsimusele, kas Paet on Olgaga (Olga Bogomolets - toim) veel kohtunud ja kui usaldusväärne inimene ta on, vastas Paet, et kohtunud ta Olgaga rohkem ei ole, ent kinnitas, et tegemist on Ukrainas oleva selge autoriteediga.
„Ta on Maidani meditsiiniteenistuse ülem,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et vestlus Olgaga ei olnud pressikonverents.
Vene ajakirjanik küsis Paetilt, kui objektiivne tuleb snaipreid välja selgitav uurimine Ukrainas. Minister vastas, et tuleb püüda parimat, kuna tegemist on väga tõsise sündmusega – kõige traagilisemaga üldse viimaste aastate jooksul Ukrainas.
Lisaküsimustele peale pressikonverentsi lõppu selgelt väsinud ja rõhutud minister ei olnud nõus vastama.
Seotud lood
Endine Ukraina päevalehe toimetaja Maria ei usu, et snaiprite rünnak oleks korraldatud opositsiooni poolt, sest on liiga palju laipu ja risk, et see tuleb välja.
Kiievis tabati snaiper, kes hoone katuselt tulistas nii jõustruktuuride esindajaid kui demonstrante, kirjutas Korrespondent.net juba 21. veebruaril.
Välisminister Urmas Paeti ja Euroopa Liidu kõrge ametniku Catherine Ashtoni telefonikõnes ütles Paet, et kohalike arvates pole Kiievis inimesi tapnud snaiprite taga Viktor Janukovitš.
On tähelepanuväärne, et venelased on otsustanud ühe taolise kõne avalikuks tegemisega oma vaenuliku luuretegevuse üsna ülbelt omaks võtta, ütles endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.