Kas 100 000 dollarit ja programmeerimisoskused teevad üleöö idufirma-miljardäriks? Võib-olla, aga võib ka palju vähem kuluda.
The Next Web küsis ekspertidelt, kui palju raha, aega ja tööjõudu kulub, et taasluua näiteks Instagram, Twitter ja Facebook.
1. Twitter. "Lühike vastus on, et 10 tundi," vastas firmade Tradable, Barkbox, Fancyhands, Basno ja Bath sünnile kaasa aidanud ettevõtte Prehype juhtivpartner Henrik Werdelin. "Aga hea programmeerija-arendaja saab ka kiiremini."
Ehk, kui sul juba on sülearvuti, siis ei maksa järgmise Twitteri, mille väärtus on tänaseks kasvanud ligi 30 miljardi dollari ehk 21 miljardi euroni, tegemine praktiliselt midagi. Werdelin aga täpsustab kiirelt, et "see pole nii lihtne. Oluline pole mitte ainult tehnoloogia, vaid kasutajamugavus, mis teeb toote-teenuse intuitiivselt kasutatavaks ja vajalikuks." Nii kulub tema hinnangul minimaalselt 50 000 - 250 000 dollarit ehk kuni 150 000 eurot, sõltudes nii palgatavate programmeerijate kui disainerite oskustest.
Ta võrdleb eduka toote-teenuse turule toomist ööklubi üles ehitamisega. "Vaja on enamat kui DJ, tantsupõrand ja mõned pudelid alkoholi. Vaja on, et õiged inimesed tuleks õigel ajal, õhkkond ja kokteilid sobiksid," lisas ta.
2. Instagram. "Instagrami loomine on Twitterist juba keerulisem, sest vajad oskuseid, millega tagada fotode töötlemisvõimalus nutitelefonis ja piltide üleslaadimise mahuga toime tulek," kommenteeris ta. Säästlikult saaks seda kolme kuni kuue kuuga teha 70 000 - 210 000 euro eest. "Aga isegi siis, kui sul on kohe võtta miljard dollarit, on väga ebatõenäoline, et jõuad oma looduga nii kiiresti sinna, kuhu Instagram täna on jõudnud."
Instagrami asutaja Kevin Systrom alustas 2010. aasta oktoobris 25 000 esimese katsetajaga. Kahe aastaga kasvas näitaja 150 miljonini ja Systrom müüs ettevõtte 700 miljoni euroga Facebookile. Ise tähistas ta mullu detsembris 30. sünnipäeva.
3. Facebook. "Kui paluksid mul Facebooki rajada, ütleksin hinnaks 350 000 eurot ja üheksa kuud," kommenteeris Ben Schippers veebiarendusfirmast HappyFunCorp. "Osad võivad muidugi öelda ka, et kulub miljon dollarit. See on keeruline küsimus - ehitamisest oluliselt suuremad on näiteks käigus hoidmise kulud."
Tema hinnangul kulutas maailma ühe populaarsema sotsiaalvõrgu asutaja Mark Zuckerberg Facebooki algusaegadel serverirendile kuus 1500, kuid kiire kasvu aastail juba 7 miljonit eurot. Tänaseks võib summa ulatuda enam kui 20 miljoni euroni ja firma serveriruum vajab väikest elektrijaama.
4. Pinterest. Kuna tegemist on lihtsa tootega, saab selle arendada 120 päeva ja veidi enam kui 100 000 euroga, prognoosib Sam Mathews, produktsioonifirma Neverbland asutaja. Tema hinnangul kulub tänaseks 75 miljoni kasutaja ja 150 töötajaga ettevõttel serverirendile 1,5 miljonit eurot kuus.
5. Angry Birds. 20 kogenud arendajat-programmeerijat ja aasta aega, ütleb DJ Saul, kelle ettevõte on pakkunud teenuseid näiteks jalgpallimeeskonnale The Washington Redskins. 80 000eurose keskmise palga juures ulatuks kogueelarve 1,6 miljoni euroni.
6. Tumblr. Sauli hinnangul saab selle lihtsamini ja soodsamalt rajada, sest pole vaja mängude loomisele spetsialiseerunud disainereid ja programmeerijaid. "Vajaksin 15 inimest keskmise palgaga 80 000 eurot ja teeksime selle aastaga ära," leiab ta.
---
"Alati on lihtsam midagi kopeerida, kui ise luua," kommenteerib New Yorki produktsioonifirma Betaworks asepresident Paul Murphy. "Keeruline pole tingimata tehnika pool, vaid kliendile vajaliku toote väljatöötamine. Ilmselt suudaksime ehitada need rakendused nädalavahetuse häkkimise võistlusel, kuid millegi kloonimine on lihtne osa."
Seotud lood
Üha enam Facebooki omaks võtvad reklaamijad viisid analüüsimaja Stifel Nicolausi tõstma sotsiaalvõrgustiku aktsia hinnasihti ja pani selle rallima.
Ülevõtmistele ja ühinemistele keskendunud Merrill Lynchi endise analüütiku ja praeguse ettevõtja Scott Rostani sõnul on traditsioonilisi mõõdupuid kasutades hind, mida Yahoo! blogikeskkonna Tumblr eest maksis, absurdne.
Twitteri aktsia hind langes täna peale ettevõtte teadet, mille kohaselt oli mikroblogi uute kasutajate lisandumine äärmiselt tagasihoidlik.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.