Eluaseme ostujõud vähenes tallinlasel viiendiku võrra 

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes mullu viimases kvartalis eluasemete kättesaadavus nii Riias kui Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas.

Eelmise aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik osta endale 50,5ruutmeetrise korteri, mis on 0,9 ruutmeetrit enam kui 2012. aasta lõpus. Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 40,3ruutmeetrine korter ehk ruutmeeter suurem kui aasta eest.

Tallinnas aga langes eluaseme ostujõu indeks 2013. aasta lõpus kolmanda kvartaliga võrreldes 1,6 ja aastatagusega võrreldes tervelt 11 ruutmeetri võrra – 42,4 ruutmeetrile, teatas SEB.

Niisiis sai eelmise aasta lõpus keskmise palgaga Tallinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 42,4ruutmeetrise tüüpkorteri. See on 8,1 ruutmeetrit väiksem kui Riia, kuid 2,1 ruutmeetrit suurem kui Vilniuse elaniku ostujõud.

Eelmise aasta viimases kvartalis oli uute eluasemelaenude keskmine intressimäär Leedus 2,37 protsenti, Eestis 2,98 protsenti ja Lätis 3,41 protsenti. 

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Riias ja Vilniuses muutis intressimäärade langus ja reaalpalkade kasv kinnisvara kättesaadavamaks vaatamata sellele, et kinnisvarahinnad pisut tõusid. Tallinnas aga ei suutnud keskmise reaalpalga kasv korterite hinnatõusu ja mõningat intressimäärade kasvu üles kaaluda.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust).

Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit üks kord poolaastas (esimeses ja kolmandas kvartalis) alates kolmandast kvartalist 2011.