Menetluskahjude hüvitamise eelnõu ei aita riigil kohustustest kõrvale hiilida, teatas justiitsministeerium.
Eile ilmus Äripäevas Leon Glikmani
arvamuslugu, kus autori sõnul on süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõu praegusel kujul küüniline. Glikman kirjutab, et eelnõu on ebaõiglaseim suure sissetulekuga isikute suhtes: kutse- ja majandustegevus halvatakse ja tulu jääb saamata, ent riik selle eest piisavalt ei vastutust ei võta. Glikman lisas, et eelnõu võimaldab riigi poolt kahju hüvitamist kitsastel juhtudel nagu vahistamine, kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, varapiirang ja ebamõistlik menetlusaeg.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ütles, et Glikman on oma arvamuse kujundamisel lähtunud menetluskahjude eelnõu varasemast tööversioonist. Pärnamäe sõnul võimaldab põhiseaduskomisjoni poolt algatatud eelnõu maksta hüvitist mitte üksnes artiklis nimetatud juhtudel, vaid ka siis, kui süüteomenetlust läbiviiv asutus on süüliselt rikkunud kriminaal- või väärteomenetluse seadustiku reegleid.
"Artiklis viidatud hüvitise maksmise piiranguid kohaldatakse üksnes siis, kui süüteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt, kusjuures kõikidest hüvitise piirmääradest on menetlejal võimalik üksikjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks kõrvale kalduda," ütles Pärnamägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõus pole vastuolud välistatud, märkis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Riik võib eraõiguslikule isikule tekitada olulist kahju. Seda eriti alusetu kriminaalmenetlusega, millega kaasneb tavaliselt oluline majanduslik kahju ning kahtlustatavate elukvaliteedi, tervise ja maine pöördumatu rikkumine, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.
Saamata jäänud tulud on lõputu vaidlus, mis tavaliselt tulemuseni ei jõuagi, märkis ettevõtja Jüri Mõis. See teeb riigipoolse kahjude hüvitamise keeruliseks.
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.