Süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõus pole vastuolud välistatud, märkis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Täna ilmus Äripäevas Leon Glikmani
arvamuslugu, kus autor nimetab süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõud praegusel kujul küüniliseks. Glikman kirjutab, et eelnõu on ebaõiglaseim suure sissetulekuga isikute suhtes: kutse- ja majandustegevus halvatakse ja tulu jääb saamata, ent riik selle eest piisavalt vastutust ei võta.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul on eelnõu alles esimest lugemist ootamas. Mis eelnõus on või ei ole, pole põhiseaduskomisjon Maruste ütlust mööda veel arutanudki. "See anti meile üle nädal või paar tagasi," märkis ta. "Võib-olla on tõesti seal asjad paigast ära või ebamõistlikult korraldatud, ma ei tea. Ette kommenteerima ei hakka."
Reformierakonda kuuluv Maruste lisas, et igaühel on õigus oma arvamust avaldada, ent eelnõu vigade väljaselgitamine on põhiseaduskomisjoni edasine töö.
Põhiseaduskomisjoni praeguse koosseisu alguses oli Maruste sõnul riigi vastutuse seadus üks esimesi menetlusse võetud eelnõusid. Justiitsministeerium oli tema ütlust mööda lubanud seaduse teha kõike hõlmavaks: nii haldus- kui ka süüteomenetluses tekitatud kahju kohta.
"Vaidlesid ja vaidlesid seal riigikohtu ja endi vahel kolm aastat, mitte midagi ei sündinud," märkis Maruste. Lõpuks läks Maruste sõnul häda nii suureks, et põhiseaduskomisjon tegi ministeeriumile ettepaneku võtta käsile vähemalt süüteomenetluse kahjude hüvitamise eelnõu. "Nii saame selle tervikliku osaga edasi minna, nii kaua kuni justiitsministeerium ülejäänuid valdkondi kooskõlastavad," selgitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Menetluskahjude hüvitamise eelnõu ei aita riigil kohustustest kõrvale hiilida, teatas justiitsministeerium.
Saamata jäänud tulud on lõputu vaidlus, mis tavaliselt tulemuseni ei jõuagi, märkis ettevõtja Jüri Mõis. See teeb riigipoolse kahjude hüvitamise keeruliseks.
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.