Talupidajate keskliit soovib piirata kõigi seaduslike võimalustega põllu- ja metsamaa müüki välismaalastele.
Kuigi statistika järgi on Eestis välismaalaste omanduses ca 5% põllumaast, on nende kontrolli all tegelikult vähemalt 15% põllumajandusmaast, lisaks tuhandeid hektareid metsa ja muud maad, teatas keskliit.
"Suur osa ELi poolt Eestile mõeldud toetustest rändab Eestist välja. See on ELi pindalapõhise otsetoetuste süsteemi ja Eesti maaelupoliitika otsene tagajärg. Praktiliselt võimatuks on muutunud peretalude võimalused kasvamiseks ja ka uute peretalude loomiseks," seisab keskliidu avalduses.
Eesti eesmärk maaelu arendamisel peab talupidajate sõnul olema lisaks kultuuri ja elulaadi säilitamisele ja omamaiste põllumajandussaaduste tootmisele ka maa-asustuse säilimine, keskkonnakaitse ja kontrolli tagamine oma territooriumi üle, seda eriti julgeoleku kaalutlustel piiriäärsetel aladel.
28. märtsil Paides toimunud talupidajate keskliidu kongressist "25 aastat taluliitu Eestis" osavõtjad tõdesid, et Eestis pole suudetud arendada talumajandussüsteemi võrreldavaks Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega, kus peretalude käes on keskmiselt 80% põllumajandusmaast.
"Vastuvõetamatu on, et koos Slovakkia, Tšehhi, Bulgaaria ja Prantsusmaaga kuulub Eesti nende viie Euroopa riigi hulka, kus peretaludele kuulub juba alla 50% põllumajanduses kasutavast maast ja see tendents süveneb," seisab keskliidu pöördumises presidendi, riigikogu, valitsuse ja erakondade poole.
Peretalud ja väiketootjad saavad suurte äriühingutega võrreldes keskliidu teatel ligi 40% vähem ELi põllumajandustoetusi. "Statistika näitab, et kõlvatu konkurentsi tingimustes väiketootjate arv väheneb kiirenevas tempos. Kui 2001. aastal oli Eestis veel 55 748 põllumajanduslikku majapidamist, lõviosa neist peretalud, siis 2010. aastaks oli nende arv kahanenud 19 613, sh loomakasvatusega seotud majapidamisi vaid 9679," teatasid talupidajad.
Keskliit tegi ettepanku seadustada Eestis peretalu mõiste, luua õiguslikud ja majanduslikud tingimused peretalude ennaktempos arenguks, sõnastada peretalude huvides ümber maaelu arengukava eesmärgid ja prioriteedid aastaiks 2014–20 ning piirata kõigi seaduslike võimalustega põllu- ja metsamaa müüki välismaalastele.
Seotud lood
Maa müümine välismaalastele ei ole põllumajandussektori kõige suurem probleem. Seda on üsna raske siduda ka peretalude arenguvõimalustega, kirjutab ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).
Peretalude arengu takistajaks ei ole põllumaa puudus. Talusid ja ettevõtteid on arendatud juba üle 20 aasta ja need, kellel on olnud eesmärk areneda, on seda ka teinud, kirjutab OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Maamüügi piiramine välismaalastele on arutamist väärt mõte. Kuigi igasugune keelamine üldiselt ei ole mõistlik, on põllumaa meie jaoks emotsionaalse väärtusega ning seetõttu ka eestluse kandja, kirjutab Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.