Maamüügi piiramine välismaalastele on arutamist väärt mõte. Kuigi igasugune keelamine üldiselt ei ole mõistlik, on põllumaa meie jaoks emotsionaalse väärtusega ning seetõttu ka eestluse kandja, kirjutab Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu.
Keelamisega kaasneks mõistagi palju erisusi, mis on seotud ettevõtete osalusega, maa suurusega või sellega, kas tegemist on metsa-, põllu-, tootmis- või elamumaaga.
Ettevõtlikkust ergutamist maapiirkonnas tuleks aga siiski alustada teisest otsast ehk siis meie noortest. Üks võimalus selleks on toetussüsteemi muutmine, et see kajastaks ka tegelikult maale tööle, elama ja ette võtma suundumist.
Toetused võiksid olla jõulisemalt seotud reaalse tootmise ja hästitasustatud tööjõuga maal. Et kui saad toetusraha, siis võtad vastutuse nii pikaks ajaks nii paljude ja nii suure palgaga töökohtade eest. Seda peamiselt väherahvastatud piirkondades.
See võiks anda tõuke, et meie noored talendid tuleksid koju Austraaliast ja Soomest, ostes hoopis ise siin maalapi. Mitte teenides sealsetele ettevõtjatele raha, et need omakorda siin Eestis maa ära ostaksid ja meie oma inimesed tagasi tulles jälle neile tööd orjaksid.
Seotud lood
Talupidajate keskliit soovib piirata kõigi seaduslike võimalustega põllu- ja metsamaa müüki välismaalastele.
Maa müümine välismaalastele ei ole põllumajandussektori kõige suurem probleem. Seda on üsna raske siduda ka peretalude arenguvõimalustega, kirjutab ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).
Peretalude arengu takistajaks ei ole põllumaa puudus. Talusid ja ettevõtteid on arendatud juba üle 20 aasta ja need, kellel on olnud eesmärk areneda, on seda ka teinud, kirjutab OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.