Ligi: Eesti Energiat ei tohi nõrgestada

Uues koalitsioonileppes on sees seisukohad, mis tõmbavad Eesti Energial vaiba alt. Teie olete hiljuti allkirjastatud riigi kui omaniku ootused Eesti Energiale, aga leppes on seisukohad kardinaalselt muutunud, miks?

Koalitsioonilepingu sõnastused mind väga reipaks tõepoolest ei tee. Need räägivad analüüsist ja mina kavatsen selles analüüsis igatahes osaleda. Ja mul on omad veendumused, et ei tohi Eesti majandusele nii olulise ettevõtte puhul tekitada uusi riske. Tegemist on ka börsiettevõttega, kes kaupleb suuresti usaldusega. Eesti Energial on praegu hulk väärtuslikke funktsioone, ta toodab avatud turul elektrit, on suuremaid tootearendajaid ja tööandjaid, sotsiaalselt ülioluline ettevõte ja muidugi suur kodumaise ressursi kasutaja. Nii et nõrgestada seda ettevõtet ei tohi.

Aga on asju, mida arutada. Varemgi on räägitud ettevõtte eri osade lahutamisest. Jaotusvõrgu lahutamises puhul ei saa olla põhimõttelist vastuseisu. Sedagi tuleb teha kooskõlas ettevõtte finantsvõimekusega. Me ei saa lihtsalt võlakirjaomanikele öelda, et kõige stabiilsem rahavoog suunatakse kuhugi mujale.

Aastane valitsemisprogramm ei tähenda kindlasti Eesti Energia suhtes kardinaalseid muudatusi, kaasa arvatud põlevkiviressursi eraldamine Eesti Energiast. Ma kavatsen probleemidele tähelepanu juhtida, sh sellele, et õlitööstuses on kaevandused olemas ja põlevkivil ei ole iseseisvat turuväärtust, see on üks lüli tehnoloogilises ahelas, mida ei tohi lõhkuda nii, et see läheb majanduslikult kalliks. Olen seda põhimõtteliselt öelnud ka varem, nüüd tuleb maja sees inimestega tõsisemalt rääkida.

Saan aru, et põlevkivi peaks Teie meelest jääma Eesti Energiale, aga prügipõletamine, kuidas sellega on?

Investeeringud on tehtud. Eesti Energia on olnud tugi ka riigieelarvele, ükski loodusressursi kasutaja ei panusta sel määral riigieelarvesse. Sealt tulevad tööjõu- ja keskkonnamaksud, sealt tulevad ka dividendid. Dividende on võimalik maksta juhul, kui ei muudeta järsult konkurentsipositsiooni.

Prügipõletamise puhul on tegu kahte liiki toetusskeemi võimalusega. Üks on taastuvenergia osa, teine on koostootmise toetus. Ma küll kahtlen sügavalt, kas riigiettevõtte diskrimineerimine nende toetuste suhtes on üldse juriidiliselt võimalik, aga igal juhul on see majanduslikult kahjulik. Me arutame seda. Uues valitsuses on põhjust seda teemat ette võtta.

Kuidas need põhimõtted siis üldse said koalitsioonileppesse, kui Teie olete neile kõigile põhimõtteliselt vastu?

Ma ei ole ju asjade arutamise vastu. Ja noh, ega ma ei olnud ju pealäbirääkija. Ma ei tahtnud olla väga pealetükkiv teemades, kus arutamiseks on vaja rohkem aega, kui läbirääkimistel oli. Eelkõige seisin selle eest, et koalitsiooni rahaline plaan seisaks koos.

Aga ta seisab koos muidugi juhul, kui me ei tee Eesti Energiale liiga, ei tekita talle majanduslikku kahju. Et see rahaline plaan koos seisab, seda kinnitan ma veel kord. Artikleid võib ju igaüks kirjutada lubadustest, mis ei ole ju lubadused, vaid nad on plaan. Me ei lähe nende plaanidega ju valijate hääli küsima.