Äripäevas tõstatatud pensionikogumise teema puhul on kõige tähtsam teadvustada, et olemasolev riiklik pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik. Eesti riik ei ole rahapõrsas, kuhu tööealisena maksude näol raha sisse panna ja pensionieas seda tagasi hakata võtma, kirjutab Cargobus OÜ tegevjuht Kadri Johanson.
Praegu on meil umbes 650 000 maksumaksjat ja üle 409 000 eri liiki pensioni saaja. Maksumaksjate arv jätkab drastilist kahanemist ning pensionäride hulk kasvamist. Tänased maksud lähevad tänaste kulutuste katteks. Tõenäosus leida Eestist naftat või kulda on olematu, samuti ei saa jätkata maksude pidevat tõstmist. Kainestav on mõelda oma tulevasest riiklikust pensionist kui toredast kommirahast, mille eest laupäeviti lapselapsi maiustama kutsuda.
Nõnda on abilahendustena ellu kutsutud II ja III pensionisammas ehk riiklikult reguleeritud pensionifondid normaalse pensionipõlve kindlustamiseks. Kõigi pensionifondide viimaste aastate keskmine tootlus on olnud 4,8%, samal ajal on viimase 12 aasta keskmine inflatsioon olnud 4,1%. Seega kui hästi läheb, siis õnnestub fondides raha väärtus säilitada, üksikutes seda lausa kasvatada.
III samba pensionifondide mainet hoiab ülal riigi poolt igal aastal tagastatav tulumaks. Olin aga üllatunud, saades teada, et ka pärast kõigi reeglite täitmist rakendub pensionifondist väljamaksetele 10% tulumaks ehk siis minu enda hoiule pandud rahast saab pensionieas tulu, mis kuulub maksustamisele. Lisame siia veel tundmatud muutujad nagu fondide kõikuv tootlikkus, inimese tervis, töövõime või eeldatav eluiga ning ongi selge, miks fondide populaarsus on tagasihoidlik.
Endal mul III sammast ei ole, küll aga pistsin nina koos hea tuttavaga tema III samba tegemistesse. Saime teada, et 25 aasta jooksul kogub ta kokku umbes 6400 eurot. Kauaks sellest jagub, ei tea, aga parem kui mitte midagi on see kohe kindlasti. Tööandja esindajana olen mõtteid mõlgutanud ka tööandja osa lisamisest töötaja III pensionisambasse. Aiman aga, et Cargobusi ligi 70liikmelisest töötajaskonnast on vabatahtlik kogumispension vaid 1-2 töötajal.
Ideaaliks on olukord, kus pensionile jäämise aeg on individuaalne ja mitte riiklikult paika pandud vanus. Igaüks otsustab ise, kui kaua tal jätkub töötahet või kunas ta jõuab end pensionipõlve nautimiseks majanduslikult piisavalt kindlustada. Selleks valmistumise viise on nii oma- kui ka tavapäraseid: näiteks lihaveiste kasvatamine või tõulemmikloomade pidamine; aktsia- või võlakirjaturul toimetamine; kulla või väärisasjade kogumine; kinnisvara või metsaga lisa teenimine; oma ettevõtte või hobi arendamine; laenude andmine või ostude vahendamine või miks mitte ka kohusetundlike laste kasvatamine. Igal juhul tuleb enda jaoks valikud teha ning kohe säästmise-investeerimisega pihta hakata.
Ma ise kasutan endale meeldivaid ning jõu- ja ajakulu osas sobilikke viise ning riskide hajutamiseks kombineerin erinevaid võimalusi. Eesmärk ei ole aga mitte ainult pensionipõlve kindlustamine, vaid palgatööst majandusliku sõltumatuse saavutamine. Nõnda vastutust võttes saan pensionipõlve pidama hakata vabalt valitud ajal ning viisil.
Autor: Peep Talimaa, Kadri Johanson
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!