Kinnisvarakaklus hooldusravi varjus

Kahe äriseltskonna vaidlus haigla omandi ja sellelt haigekassa toel tulu teenimise üle on sedavõrd tuline, et kokku on kohtu poole pöördutud üheksas vaidlusküsimuses. Lisaks on vaidlejad teineteise peale politseisse kaevanud ning  prokuratuuri kinnitusel käib asjas praegu eeluurimine. 

Eelmise aasta jaanuaris tabas pankrot ASi PJV Hiiu Ravikeskus. Seda pealtnäha üsna ootamatult, sest tegemist on firmaga, mis investeeris riigi toel hooldusravisse ja millel kõrvaltvaataja silme läbi võinuks olla haigekassaga leping raviteenuste osutamiseks vastvalminud Hiiu hooldusravihaiglas. Püsiva rahastuse korral ei tohtinuks ettevõttel nii lihtsasti makseraskusi tekkida.

Pankrotistunud ettevõtte emafirma on SA PJV Hooldusravi, mille juhtfiguur ja peamine otsustaja on praeguse seisuga reformierakondlane ja endine sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. PJV põhi­tegevus on hooldusraviteenuste osutamine.

Samast sihtasutusest on avalikkuses viimati räägitud seoses sellega, et neile kuuluvas Keila haiglas oli märkimisväärseid probleeme patsientide kohtlemisega. PJV juhid väidavad, et need probleemid on möödanik. Kuid neil on kamaluga muid muresid. 

Rajatud Euroopa raha toel.

Veel 2012. aasta ­alguses kuulus PJV alla ka värskelt renoveeritud ja toonase sotsiaalministri Hanno Pevkuri osa­võtul pidulikkusega avatud Hiiu hooldusravihaigla ­Tallinnas. Uue ravikeskuse rajamise eelduseks oli 1,6 miljoni euro suurune toetus. Kogu investeeringu maht oli 5 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit tuli laenuna Nordea pangalt. Praegu ei kuulu Hiiu haigla enam PJV-le – sihtasutuse hiljuti äri­registris avaldatud 2012. aasta aruande järgi on toimunud midagi ootamatut: “Reorganiseerimise läbiviimise käigus on õigusvastase tegevuse tulemusel väljunud SA PJV Hooldusravi kontrolli alt Hiiu ravikeskuse omand.” Mis siis juhtus?

“See on vargus!”

Tsahkna väidab, et omand on sihtasutuselt lihtlabaselt ärandatud. “See on sulaselge vargus, noh. Seal ei ole mitte midagi muud öelda,” räägib ta. Tsahkna sõnul oli 2012 segane aasta. Sihtasutus pakkus tollal hooldusravi ka ­Pärnu-Jaagupis ja Vändras, kuid siis otsustati struktuuri muuta ja eri haigad n-ö lahku lüüa.  ­Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäid senise PJV juhi ja omaniku Leho Tamvere kätte, kes tegi nende haldamiseks uued sihtasutused. PJVs sai novembris 2012 kontrolli enda kätte Tsahkna.

Muudatustega samal ajal liikus PJV omandist ära Hiiu ravikeskus – Tsahkna väitel ilma omaniku enda nõusolekuta. See toimus üsna lihtsalt, sest liigutada oli vaja ainult ühe tütarettevõtte – ­OÜ ­Sillen Konsultatsioonid – osi. Seesama Sillen Konsultatsioonid omab Nõmmel asuva haiglakinnistu hoonestusõigust, see tähendab, et haigla kuulub sellele firmale. Kes haiglat peab, maksab Sillen Konsultatsioonidele renti.

Tsahkna sõnul on osaluse liigutamise taga varem PJVs töötanud Kaidi Alasi. Praegu kuulub ­Sillen Konsultatsioonid koos haiglaga poolenisti Alasi firmale, teist poolt omab Siim ja Sulev ­Seppiku firma OÜ Bravotex.  Alasi lõi uue sihtasutuse, mis haiglat peab, ning sellel on leping haigekassaga. Näiteks mullu tellis haigekassa sealt raviteenust 800 000 euro eest.

Tsahkna tegi politseile avalduse

. Tsahkna sõnul oli osaluse liigutamine OÜs Sillen Konsultatsioonid ebaseaduslik ja Alasi sai seda teha vaid seetõttu, et tal oli töötajana e-registris registreeritud osadega toimingu tegemise õigus.  

Seejuures jäeti Tsahkna väitel kõik kohustused endise omaniku PJV kanda. Kohustuste all nimetab ta 2,2 miljoni euro suurust pangalaenu Nordealt ja investorite omafinantseeringut. “Isik, kes ei maksa ei pangalaenu tagasi, ei ühtegi omavastutust, ühtegi kulutust selle investeeringu koha pealt, lihtsalt kasutab seda asja ja põhimõtteliselt, ma pean tunnistama, et ta saab hõlptulu,” räägib Tsahkna.  “Toimub rikastumine mitte tema tehtud investeeringute arvel, vaid Euroopa ­Liidu maksumaksja ja teiste erainvestorite arvel. See ei ole aus mäng.”

Tsahkna sõnul on tema soov investeering PJV-le tagasi saada ja selle kaotamine ongi sisuline põhjus, miks tütarfirma AS PJV Hiiu Ravikeskus pankrotiga lõpetas. PJV Hiiu Ravikeskuse pankroti­haldur Andrias Palmits kinnitab, et nõuab OÜ Sillen Konsultatsioonid osi kohtu kaudu tagasi. ­Lisaks  esitas Tsahkna politseisse avalduse kriminaal­menetluse algatamiseks. 

Vastaspool: Tsahkna valetab.

See oli vaid ühe poole nägemus juhtunust. Vastaspoole ehk praegu Hiiu hooldusravihaiglat juhtiva Alasi sõnul toimusid muudatused PJVs põhjusel, et sihtasutus oli raha­hädas. Alasi räägib, et alates Hiiu hooldushaigla avamisest 2012. aasta alguses oli see igal kuul umbes 40 000 euroga miinuses. Üksusel puudus haigekassa leping ja polnud piisavalt patsiente. Maiks 2012 oli võlgnevus kasvanud umbes 200 000 euroni. “Kusjuures töötajatele olid palgad maksmata, SA PJV Hooldusravi vastu oli esitatud mitmeid pankrotihoiatusi, hankijatele oldi olulisi summasid võlgu, esinesid maksuvõlgnevused, Nordea pank hoiatas hoonete renoveerimiseks antud laenulepingu ülesütlemisega ja hilisemalt ka ütles selle üles,” loetleb ta.

Vältimaks PJV pankrotti, lõpetati Alasi sõnul 2012. aasta mais Hiiul töö. Sealjuures lõpetati hoonete omanikuga (OÜ Sillen Konsultatsioonid – toim) enne tähtaega ­üürileping ning PJV teatas ise terviseametile oma tegevuse lõpetamisest Hiiul. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud õigused ja kohustused paluti anda üle vastloodud uuele sihtasutusele.  “Kuna ka ASil PJV Hiiu Ravikeskus olid kevadeks 2012 tekkinud suured võlgnevused, siis võlgade tasumise ja vähendamise raames vahetus ka OÜ Sillen Konsultatsioonid omanik,” ütleb Alasi. “Kusjuures kõik eelnevad tehingud sõlmis toosama Leho Tamvere,” väidab ta.

Tamvere seda ei kinnita: ta räägib, et ei olnud teadlik osade liigutamisest sellisel viisil. Samuti ei vasta tema sõnul tõele jutt Hiiu ravikeskuse suurtest finantsraskustest 2012. aasta alguses. 

Alasi lisab, et ka kohustusi maha ei jäetud. “Kui rääkida pangalaenust, siis see on ju täielikult tagatud hoonestusõigusega ja teiste lisatatagatistega – näiteks KredEx,” ütleb ta. Vaidluse põhjus on tema sõnul mujal. “Omavahendite kaasamise abil ja pingsa töö tulemusel suutis uus operaator objekti tööle panna ja võlgnevused likvideerida,” räägib ta. Suurendati kliendibaasi, sõlmiti leping haigekassaga ja leiti uus investor. “Seda nähes sooviti teiste investeeringutelt, tööst ja ajast profiiti lõigata. Just seetõttu hakkas kogu see sekeldamine pihta,” ütleb ta.

Pankrot Tsahknal plaanis?

Vaidlus algaski Alasi sõnul siis, kui PJV esindajana ilmus Tamvere asemel välja Tsahkna, kes hakkas haiglat PJV-le tagasi nõudma. Oma nõudmiste tarvis on Tsahkna tema sõnul kohtule esitanud tagantjärele koostatud fiktiivseid dokumente.  

Alasi lisab, et pankrotimenetluse eesmärk võib olla Tsahkna soov Hiiu haigla oma kontrolli alla saada. “Selle elluviimiseks tekitati ühingule sisuliselt Tsahkna enda poolt umbes 3 miljoni euro suurune sisutühi ja fiktiivne nõue. Kuivõrd Tsahkna, kes oli end ühingu juhatajaks sättinud, sellele vastu ei vaielnud, kuulutas kohus välja ASi PJV Hiiu Ravikeskus pankroti,” märgib Alasi.

Sama nõude tunnustamise üle vaieldakse praegu kohtus – esimeses astmes jäi see ettevõtte pankrotihalduri Palmitsi sõnul siiski kehtima, kuid lahend pole veel jõustunund.

Väidetava fiktiivsete dokumentide loomise Tsahkna poolt võttis Alasi aluseks politseisse pöördudes. Prokuratuur ei osanud öelda, millal võiks kriminaalasjas selgus saabuda.

 

KOMMENTAAR

Siim SeppikOÜ Bravotex juhatuse liige

Kui inimene (Leho Tamvere – toim) ühel hetkel allkirjastab kõik lepingud, enam ei taha äri teha, ei saa hakkama – tegelikult ongi väga karm seis – ja mõni kuu hiljem ümber mõtleb, siis, kui haigekassaga leping on juba sõlmitud ja töö juba läheb, siis jälle – eks ta kummaline on.Fakt on see, et allkirjad kõikide lepingute all on ikkagi ­Leho Tamvere omad ja keegi pole kunagi seda vaidluse alla seadnud.

Ivi Normetsotsiaalministeeriumi tervishoiuala asekantsler

Meie seisukoht on, et omavahelised vaidlused peavad pooled kohtus või vastastikusel kokkuleppel lahendama. Meie siit omalt poolt ei sekku kuidagi ega võta seisukohta, et kummal poolel on rohkem ­õigust või vastupidi.See on küllaltki pretsedenditu olukord, aga kokkuvõttes on oluline, et hoonet, kuhu on ­Euroopa tõukefondide raha investeeritud, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja seal ei toimu sellist tegevust, mille jaoks see Euroopa Liidu toetus ei olnud mõeldud.