• OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−1,11%5 017,62
  • DOW 30−1,64%37 686,89
  • Nasdaq −0,88%15 453,48
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 225−7,83%31 136,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,05
  • OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−1,11%5 017,62
  • DOW 30−1,64%37 686,89
  • Nasdaq −0,88%15 453,48
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 225−7,83%31 136,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,05
  • 21.04.14, 14:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

FT: Kreekal endiselt suur võlakoorem

Ajal, mil Kreeka kohta käivad uudised räägivad valdavalt kriisist toibumisest, tuletab Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau meelde Kreeka üle jõu käivat võlakoormat.
Kreeka riigieelarve on primaarses ülejäägis, ehk kui jätta võla teenindamise kulud arvestamata, saavad kulud tuludest kaetud. Riigi jooksevkonto on ülejäägis, Kreeka ei sõltu enam välisinvestoritest.
Viidates Kreeka poliitökonoomika eksperdi Yanis Varoufakise hiljuti koostatud sünge statistika loendile, nendib Münchau, et Kreeka majandus ei ole ei languses ega toibumas, vaid täielikus kollapsis.
Investorite suurt huvi Kreeka viieaastase tähtajaga võlakirjade vastu selgitab Münchau kõrge tootluse väljavaate ja Kreeka praeguse võla struktuuriga - 80% Kreeka võlast on euroala riikide ja IMFi laenud, mida ei hakata tagasi maksma enne 2023. aastat. Ehk lähiaastatel on Kreeka maksevõimeline.
Münchau jõuab ringiga tagasi põhiküsimuse juurde, milline mõistuse juures inimene kavandaks Kreekasse pikaajalist investeeringut, kui riigi võime oma pikaajaliste laenudega toime tulla on ikka küsimärgi all. Pikaajalisi investeeringuid saab riik loota vaid siis, kui üle jõu käiv avaliku sektori võlg on kas maha kantud või riik maksevõimetust tunnistanud. Kreekal on nüüd teoreetiliselt kaks valikut, märgib autor.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi küünib Kreeka võlg tänavu 177%-le SKPst.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele