Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2/3 Kreeka palkadest makstakse natuuras
Pärast pikka pausi on Kreekas taastumas keskaegne tava tasuda töötajatele kauba ja teenuste näol, vahendab portaal ZeroHedge.
Kreeka ametiühingute liidu poolt läbi viidud uuring räägib IMFi poolt peale surutud kokkuhoiupoliitika tagajärgedest selget keelt.
Nimelt jõuab palk töötajateni tavaliselt kolme kuni kaheteistkümne kuu pikkuse viivitusega. Ja sedagi ainult kolmandiku ulatuses, sest ülejäänu eest makstakse näiteks tasuta hotelliruumide, toidu ja toidutalongidega. Jutt käib täistöökohtadest, kus kreeklased rügavad kaheksa tundi järjest 25-30 päeva kuus.
Kuigi seadus seda käsib, jääb tihti ka pühade ja puhkuse ajaks palk maksmata. See-eest tasutakse töötajatele aga toidu ja kütuse saamiseks vajalike talongidega. Töötajad peavad alla kirjutama, et on kogu palga kätte saanud. Sellega puutub ametiühingute andmetel kokku umbes miljon töötajat.
Alla 25-aastased on õnnelikud 180-eurose kuupalga üle, kuigi seadus määrab miinimumpalgaks 480 €. Kuid reaalsus sunnib seadustele vilistama. Tööpuudus on laes, enamik on valmis ka väikese palga eest töötama ja sularaha ei näi kellelgi olevat, sest päästetud pankadest pole turule tagasi jõudnud veel sentigi.
Ajal, mil Kreeka kohta käivad uudised räägivad valdavalt kriisist toibumisest, tuletab Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau meelde Kreeka üle jõu käivat võlakoormat.
Reitinguagentuur Fitch tõstis Kreeka valitsuse krediidireitingut pügala võrra, viidates paranevale majanduse ja eelarve väljavaatele riigis, mis põhjustas Euroopa riikide valitsuste võlakriisi.
Neli aastat kestnud pausi järel olid Kreeka pikaajalised võlakirjad eile turul jälle nõutud kaup, ehkki vaid kaks aastat tagasi said investorid Kreekas kõvasti kõrvetada ja riigi majandus on ikka alles väga raskes seisus.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.