Erametsa hool saab tuge

“Mõnel erametsaomaniku raiesmikul käies olen näinud, et viljakad kuusikud on maha raiutud ja kui seal midagi ei tehta, kasvavad asemele sarapuu, hall lepp, remmelgas – mets ei uuene. Kümne aasta pärast pole sel metsal mingit majanduslikku väärtust,” rääkis RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Kui seda metsa siis kultiveerida tahetakse, tuleb ette võtta kulukas võsa maha raiumise ja maapinna ette valmistamise töö. Mõnel juhul on sarapuud nii palju, et peab suisa langetatud puud ära vedama.

Enamasti on nii, et puuliik, mis kasvas metsas enne lageraiet hästi, on sobiv ka edaspidiseks uuendamiseks. Kui eelmine puuliik kasvas kehvalt ja puutüved olid kõverad või väga okslikud, vajab puistu puuliigi muutusi. Samuti tuleb kaaluda puuliigi muutust siis, kui on tehtud suuremahulised metsakuivenduse tööd ning pinnas muutub kuivemaks ja muld viljakamaks.

Juhul, kui metsaomanik otsustab raiesmiku jätta looduslikule uuenemisele, siis paari aasta pärast peale raiet selgub, kas sobilikke puuliike tuli ning puistut saab kujundama hakata esimese valgustusraiega või metsauuenduse hoolduse käigus. “RMKs uuendame 80% metsa kultiveerimise teel ja 20% looduslikule uuenemisele jättes. Madalamatel, niiskema, kuid viljaka mullaga aladel pole otstarbekas kultiveerida. Loodus ise loob sinna kõige parema puistu, kus edukalt kasvavad kask, haab, sanglepp,” märkis metsaspetsialist.

Kuusiku rajamine on keeruline. Laigu sõnul on kuuse kultiveerimine väga oluline, samas raske töö. Kui kuusik maha raiuda, kasvab sinna lehtpuu: kask, haab, remmelgas, sarapuu, hall lepp jne.

“30–40 aasta pärast hakkavad sinna, lehtpuu alla ka kuused kasvama, mõne aja möödudes lehtpuud jäävad vanaks ja surevad ning alles siis tekib uuesti kuusik. Ise istutades võidame aastakümneid, ent uue kuusiku saamiseks on vaja palju vaeva näha; töömahuka metsauuenduse hoolduse käigus tuleb vaadata, et kõrrelised, vaarikad ja nõgesed kuuseistikutest üle ei kasvaks. Eriti oluline on sügisel kuusetaime ümbert kulu ära niita või maha tallata,” lisas ta.

Mõnes kohas saab külvata ka seemneid. “Pohla kasvukohaga metsa tasub külvata mändi. Liiga kuivas metsas, kus kasvavad valdavalt samblikud ja kanarbik, külv enamasti ei õnnestu. Külv ei sobi ka viljakama mullaga metsa, kus alusmetsa, puhma- või rohurinde kasv on nii hoogne, et nad lämmatavad seemnest tekkinud väikese puukese,” selgitas Laigu ja lisas, et külvamine sobib paremini mereäärsetesse piirkondadesse ning Võru- ja Põlvamaale; Kesk-Eestis võib ka sarnase mulla puhul külv ebaõnnestuda. Kui maapinna ettevalmistus tehakse adraga, siis seemne panek suurt kulude tõusu kaasa ei too ning külviga võib katsetada.

Kuna mänd annab tihti seemet, mis levib looduslikult kaugele, siis sinna, kus külv ei õnnestu, tuleb männiseeme nagunii. See eeldab maapinna mineraliseerimist ja männipuude õitsemise jälgimist, et raiuda sellel aastal, kui käbides seemned tekivad. Mänd enamasti kannab käbi 2–3 aasta tagant. “Samblal seeme kasvama ei hakka, idanemiseks on vaja muld samblast, kõdust ja rohttaimest puhastada. Külvamine on odavam kui istutamine, maapinna ettevalmistus tuleb aga mõlemal juhul teha, aga istutamine on pigem kindla peale väljaminek,” rõhutas Laigu.

Ettevalmistus on oluline. Maapinna ettevalmistuseks eemaldatakse raiesmikul lappidena või vaona puhma-, rohu, sambla- ja kõduhorisont. Seda nimetataks maapinna mineraliseerimiseks, sest vabastatakse mineraalmuld.  See annab hea orientiiri ka hooldustöödeks – puud on hiljem rohu ja lehtpuude seest paremini leitavad. Maapinna ettevalmistamine käib enamasti suurte ketasatradega. Väikesel raiesmikul piisab ka labidast labidaga. Oluline, et ei pandaks istikut või seemikut keset rohtu kasvama, sammal, rohi ja kõdu tuleks eemaldada taime istutuskohast 50 cm ulatuses.

Laigu sõnul on väga tähtis õige istutussügavus: puutaime juured ei tohi jääda maa peale ja oksad ei tohi minna mulla sisse. Taim tuleb hästi kinni tallata, juurte ümber ei tohi jääda õhku, sest kui pole kontakti mullaga, juured kuivavad. Kui võtta ladvast kinni ja mõõduka jõuga tõmmata, ei tule taim mullast välja. “Mida rohkem taime ümbert maad mineraliseerite, seda lihtsam on metsuuendust hooldada. Mänd on istutamisel väga väike, umbes 10–15 cm pikkune ja kui kevadel istutada, on ta juuliks juba rohtu kasvanud. Kuuseistikutega on see häda, et kui lasta rohttaimed temast kõrgemaks kasvada, võivad rohukõrred sügisel istikule peale vajuda ja lume tulles taim murdub või surutakse vastu maad viltu – kuusk kasvab siis kõveraks. Enne lume tulekut on vaja taime ümbrus rohust puhastada,” õpetas Laigu. Kuuse ja männi istutuse järgselt tuleb 2–3 aastat palju vaeva näha, aga kui latv on juba rohust kõrgemale kasvanud, on puu pääsenud ja metsaomanik võib endaga rahul olla. Raiutud metsa asemele on uus mets loodud.

_________________________________________________________________

Taimed tuleb paar aastat ette tellida

RMK alustas tänavu istutustöid aprilli algul ning üldiselt kestab mets uuendamine kuus nädalat. Mai lõpuni võiks istutustöid teha, ent see eeldab taimede olemasolu. RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juht Esko Krinal märkis, et riigimetsa istikute vajadus on nii suur, et eraomanikele taimi ei pakuta.

RMK kasvatab endale taimed ise. Väikeses mahus ostetakse taimi erataimlatest. RMK-l on 7 taimlat üle Eesti ja üks ühisettevõte soomlastega AS Eesti Metsataim. RMK plaanib tänavu riigimetsa istutada ligikaudu 18 miljonit taime. Nendest üle 10 miljoni männi ja alla 7 miljoni kuuse, lisaks veel kase ja sangleppa. Sarnase arvu taimi pani RMK kasvama ka 2013. aastal. Mõni aasta tagasi istutati vaid 10 mln taime.

Selleks aastaks on RMK puukoolides kõik otsas ja järgmisel aastal saavad taimi vaid need, kel lepingud tehtud.  “RMK enamasti erametsaomanikele taimi ei müü, kuid sellel aastal tegime erandi ning RMK taimlatest läheb Eesti erametsaomanikele üle 1,5 miljoni taime,” märkis RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Taimede kasvatamine võtab palju aega (2–4 aastat) ning enamasti tehakse lepingud varem ära.

Prognoosimatu nõudlus. Juhani puukooli tegevjuht Ivar Lepmets kinnitas, et kõik puukoolid planeerivad oma tootmismahu vastavalt nõudlusele. “Sel aastal on tõepoolest kõik taimed ära müüdud ja vaid siis, kui keegi broneeringust loobub, võib midagi saada. Kõik kogused on broneeritud juba sügisel. Puukoolidel on väga raske nõudlust mitme aasta peale ette prognoosida, seda enam, et viimastel aastatel pole see just suur olnud,” rääkis ta. 

Lepmetsa sõnul on mõistlik teha broneeringud kaks aastat ette, et puukool saaks tootmisel õigete kogustega arvestada ega peaks kartma, et taimed müümata jäävad. 

Juhani Puukool kasvatab harilikku kuuske, arukaske ja hübriidhaaba. Eestis on hübriidhaab vähe levinud, suur osa taimedest müüakse Leetu ja Rootsi.

Juhani Puukool müüs tänavu 1,5 miljonit kuuseseemikut ja Lepmetsa sõnul olnuks  nõudlust enamgi. Tootmisvõimsus on puukoolil märksa suurem, ent ilma kindalte lepinguteta seda hoogsalt suurendada ei juleta. “Tänavu on nõudlus erametsaomanike seas tublisti tõusnud – seda oli raske prognoosida. Usun, et suurenenud huvi põhjuseks on Eesti erametsaomanike kasvanud teadlikkus. Uus põlvkond metsaomanikke on hakanud metsa kasvatades planeerima metsast saadavat tulu, mõeldes ka oma lapselastele,” on Lepmets rahul.

Tasub teada: Milline puuliik kuhu sobib

Kuusk - sobib viljaka mullaga alale, kus hästi kasvavad vaarikas, nõges, sarapuu ja hall lepp.

Mänd - võiks istutada vähem viljaka mullaga kohta, kas siis liivase pinnasega metsa või turbasele alale.

Kask, haab - tunnevad end hästi naadi või angervaksa kasvukohatüübiga metsas.

Kask sobib hästi kasvama ka koos kuusega viljakatele metsaaladele. Uueneb edukalt ka looduslikult.

Haaba, v.a hübriidhaab, ei istutata – teda saab edukalt uuendada looduslikule uuenemisele jättes.

Allikas: RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu

Artikkel ilmub 24. aprilli Äripäeva kuukirjas Metsandus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas maad mõõdetakse, mis ohud varitsevad metsaomanikke, kes ei tea oma kinnistu piire ja mis põnevat on oodata Maamessil.