Nobelist Paul Krugman, kes on teravalt kritiseerinud kriisilahendusi Lätis ja Eestis, ründab nüüd Rootsi keskpanga "sadistlikku" rahapoliitikat.
Krugmani hinnangul tegi keskpank vea, kui madala inflatsiooni, kõrge tööpuuduse ja majanduses jõude seisvate võimsuste ajal 2010. aasta suvel rahapoliitikat karmistas, üritades sel moel ohjeldada Rootsi majapidamiste ohtlikult paisuvat võlakoormat.
Ja tulemus on käes - Rootsi majanduse mitte enam ei flirdi deflatsiooniga, vaid ongi deflatsioonis - märtsis alanesid hinnad 0,6%. Ja ei saa öelda, et keegi seda ette näha ei osanud. Kriitik oli keskpanga enda ridades, endine asekuberner Lars Svensson, kes hoiatas, et liiga karm rahapoliitika hävitab töökohti.
Svensson lahkus keskpangast erimeelsuste tõttu. Hiljutises
blogipostituses hoiatas ta taas, et deflatsioon muudab rootslaste võlakoorma probleemi veelgi suuremaks, sest reaalnäitajates võlakoormus kasvab.
"Kui muretsetakse - nagu keskpanga enamus seda teeb - majapidamiste võlgade pärast, on poliitiliselt täiesti vale lasta inflatsioonil liiga madalale või isegi lausa deflatsiooni langeda," kirjutas ta.
"Hämmastav," kirjutab Krugman. "Rootsi, mis esialgu tuli kriisiga hästi toime ja mida ei ahistanud ka euroala piirangud, on suutnud - täiesti põhjuseta - ennast deflatsioonilõksu ajada."
Krugman tituleerib Rootsi keskpanga rahapoliitika sadomonetarismiks. Rootsi SEB panga peastrateeg Carl Hammer annab Krugmanile vastu.
"Artikkel on väga kriitiline, aga argumente on vähe, peale selle, et inflatsioon alaneb," kirjutas ta. Hammer viitab, et Rootsi hõivatute arv on jätkanud kasvu ja SKP on nüüd kriisieelse tasemega võrreldes suurem. Valdav enamus G20 riike seda väita ei saa.
Hammeri hinnangul pole rahapoliitika see peamine tegur, mis inflatsiooni on kukutanud, ehkki intressimäärade tõstmine ilmselt õige ei olnud. Kui aga teisedki rahvusvaheliselt tuntud analüütikud Krugmani eeskujul Rootsi eduloos kõhklema hakkavad, võib selle tagajärjeks olla nõrgem Rootsi kroon.
Rootsit Jaapaniga võrrelda on liig mis liig, ütleb Rootsi keskpanga asekuberner Per Jansson täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud artiklis. Ta möönab deflatsiooni ohtlikkust, kuid taunib Krugmani kommet kirjutada asjadest ülemäära lihtsustatult ja osaliselt vigastele faktidele tuginedes.
Agentuur Bloomberg vahendab, et enamus analüütikuid prognoosib nüüd, et Rootsi keskpank kärbib juulis enim jälgitud baasintressi määra 0,25 protsendipunkti võrra 0,5%-le. Selle järel võib tulla veel kärpeid, prognoosivad nii Danske Bank kui ka SEB.
Seotud lood
Rootsi rahapoliitika sadomonetarismiks tituleerinud nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman võtab nüüd järgmisena Soome rahapoliitika kallal.
Paul Krugman eksis, on Läti valitsusjuht Valdis Dombrovskis rõhutanud, pidades silmas Krugmani prognoosi aastal 2008, et Lätist saab järgmine Argentiina, mis oma vääringu devalveerib.
Pühapäeval esietendub Tallinnas Mustpeade majas Eugene Birmani heliteos „Nostra culpa“, mille loomise ajendiks oli eelmise aasta suvel puhkenud terav sõnavahetus USA majandusteadlase Paul Krugmani ja president Toomas Hendrik Ilvese vahel.
Nobelist Paul Krugman nendib oma nädalavahe blogipostituses, et ELi kärpekuuri teoreetikute Carmen Reinharti ja Kenneth Rogoffi aps on meil nüüd kõigil värskelt meeles, kuid samas võiks meenutada ka üht varasemat uuringut, mis omal ajal samuti üldist tsiteerimist ja järgmist leidist.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.