Rootsi rahapoliitika sadomonetarismiks tituleerinud nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman võtab nüüd järgmisena Soome rahapoliitika kallal.
- Paul Krugman Foto: Scanpix/Reuters
Soome häda on see, et riik on jäigas eurosärgis, mis tähendab, et majanduse kiiremaks ja valutumaks kohanemiseks ei ole enam võimalik valuutat devalveerida nagu 1990. aastate kriisis.
Krugman kirjutab oma blogis, et Soome probleemid konkurentsivõimega näitavad, et isegi sellised riigid, mis on kõiki euroala reegleid täpipealt täitnud, ei pääse tõsistest kannatustest. Töötus on üle 10% ning majandus pole veel 2012. a alanud langusest toibunud.
Agentuurile Bloomberg antud intervjuus ütles Soome uus peaminister Juha Sipilä, et Soome on jäänud liiga kauaks kehva konkurentsivõime lõksu, mis on töökohad riigist välja viinud. Lahendus ei ole aga eurost väljaastumine. „Me peame õppima euro raamides elama. Kui konkurentsivõime on kahanenud, siis tuleb leida viis, kuidas see taastada,“ ütles Sipilä.
Palgakulusid tuleb vaos hoida kuni need jälle majanduse tootlikkuse tasemele vastavad.
Nokia edu kergitas omal ajal kogu Soome majandust ja üldist palgataset. Siis jäi Nokia aga konkurentidest maha ja korraga oli Soome majandus olulisest kasvumootorist ilma. Samaaegselt tabas langus ka Soome majanduse teist alustala – paberi- ja metsatööstust. Tooted, mida Soome nüüd ekspordib, on madalama lisandväärtusega, palgad aga ikka 20% kõrgemad kui Rootsis või Saksamaal.
Devalveerimine on seda liiki probleemidele kiire lahendus. Paraku ajale jalgu jäänud majandussektorit see ei elusta.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.