Krugman püsib Läti suhtes skeptiline

See, mis tegelikult järgnes ning et Lätist saab nüüd euroala 18. liikmesriik, ei näi olevat Krugmani skepsist kuigivõrd hajutanud. Viimases blogisissekandes, mis Läti teemat käsitleb ja mis pärineb selle aasta septembrist, vastab Krugman jätkuvalt kindla ei küsimusele, kas teistel riikidel ja euroalal tervikuna on Läti kogemusest midagi õppida.

Krugman on jätkuvalt seisukohal, et Läti kohanemislugu on liiga erandlik ega pruugi tulevikus enam võimalik olla isegi Läti enda jaoks, ehkki praegusel erandjuhul võis see tõepoolest toimida. Justkui vastu tahtmist nobelist seda siiski möönab.

Läti õppetundide osas teistele riikidele jääb ettevaatlikuks ka kolme IMFi analüütiku koostatud "lahkamisaruanne" Läti buumist, krahhist ja toibumisest, mida ka Krugman oma blogisissekandes käsitleb. Pigem kinnitavad arengud euroala perifeeriast Läti eduloo erandlikkust, leiavad autorid Oliver Blanchard, Mark Griffiths ja Bertrand Gruss*. Ent küsimusele, kas euroga liitumine on Läti puhul tark samm, on vastus - erinevalt Krugmani skepsisest - jaatav.

Analüüsi autorite arvates on argumendid liitumise poolt Läti puhul isegi tugevamad kui mõne praeguse euroala liikmesriigi puhul. Nenditakse, et väike avatud majandus on väga tundlik kapitali liikumisele riigist välja ja riiki sisse. Ujuv valuutakurss võib tähendada vahetuskursi väga suuri kõikumisi (mis ei pruugi sugugi olla tingitud majanduse alusnäitajatest, nagu viitas Islandi näitele hiljuti Tallinnas toimunud IMFi konverentsil Islandi keskpanga juht M?r Gu?mundsson). Alternatiiv on kas piirangud kapitali liikumisele (mis on pangandus- ja majanduskrahhist toibunud Islandil jätkuvalt jõus) või valuuta sidumine. Sidumise puhul vajalik paindlikkus on Läti puhul tulnud hindade, palkade ja tootlikkuse piisavalt kiirest kohanemisest, millele lisandub puhver väljarändest, nendivad autorid. Euroga liitumise pluss on juurdepääs n.ö viimase instantsi laenuandjale, kui väliskapital mingil põhjusel riigist pagema hakkab.

"Lahkamisaruanne" ei kinnita otseselt kärpekuuri ega n.ö riigisisese devalveerimise universaalset ravitoimet majandusele. Läti puhul taastus majanduskasv peamiselt tänu investorite usalduse taastumisele, mis tõi intressimäärad järsult alla. Viimase puhul oli olulisem vahetuskursi riski taandumine ehk veendumus, et Läti latti ei devalveeri. Eelarvekärped ja IMFi ja ELi abiprogramm aitasid usaldust taastada, mis kaalus üles kärbete negatiivse mõju. Teistes riikides ei pruugi valitsuse suhtes sellist usalduskriisi valitseda, mistõttu efekt ei pruugi olla niisama mõjus. Erandlikuna tuuakse Läti puhul välja seegi, et nn sisemine devalveerimine ei leidnud aset niivõrd palgakärbete kui tootlikkuse tavatult kiire kasvu näol (X-ebaefektiivsuse tegur Leibensteini järgi), mis samuti ei pruugi olla mujal korratav. Läti puhul räägib IMFi analüütikute analüüs veel ka majanduskasvust, mis tagantjärele hinnates ületas potentsiaalse kasvu tervelt 12% võrra.

Oluline osa Läti majanduse kohanemisest tuli ka emigratsioonist - 2008. aastast on netoemigratsioon 5,7%. Väikeriigi jaoks on taoline kohanemine kulukas, nendivad IMFi analüütikud, sest oma riigi ülalpidamine tähendab fikseeritud kulusid. Need jäävad nüüd vähema arvu inimeste kanda, kelle seast hulk noori ja paremini harituid on välja rännanud.

Eurole ülemineku eelõhtul on toetus eurole lätlaste seas veidi paranenud, kuid küünib viimaste arvamusküsitluste järgi kõigest veerandile elanikkonnast - pooled inimesed on jätkuvalt ühisraha vastu. Meediakanalites korduvad põhjendusena hirm inflatsiooni kiirenemise ees, kui kaupmehed hindu ülespoole ümardama hakkavad, ning soovimatus osaleda teiste euroala riikide jalule aitamises. Läti poliitikud samas rõhutavad, et väikeriigile Venemaa naabruses on euro palju enamat kui pelgalt maksevahend.

"Venemaa ei muutu. Me tunneme oma naabrit. Nii nagu enne, saab ka edaspidi olema palju prognoosimatuid nõudmisi. Riikidel on väga oluline kokku hoida ja kuuluda Euroopa Liitu," tsiteerib Läti rahandusministrit Andris Vilksi ajaleht Financial Times. Venemaa surve alla sattunud Ukraina on selge märk, kui oluline on Euroopa ühenduses olla, ütleb Vilks. "Euroga liitudes ... oleme paremini integreeritud ja raskuste korral paremini kaitstud. Me näeme, mis Ukrainas toimub."

Kokku rakendas Valdis Dombrovskise juhitud valitsus IMFi ja ELi abiprogrammi raames kokkuhoiumeetmeid 16% ulatuses SKPst. Aastatel 2008-2009 enam kui viiendiku võrra kahanenud Läti SKP kasvab tänavu euroala kiireimas tempos. Töötuse määr oli kolmandas kvartalis Eurostati andmeil 11,9%.

*"Boom, Bust, Recovery. Forensics of the Latvian Crisis", Brookings Economic Studies