4 näidet, kuidas muuta laod efektiivsemaks

ABB: innovaatilised lahendused ladudes

Laoseisu konverentsi võõrustanud ABB tutvustas kahte väga innovaatilist lahendust oma ladudes, millest üks on aidanud tõsta tarnekindluse 99%ni ja teine on andnud vajaliku laopinna kokkuhoiu.

Tornlaod ABB komponentide kesklaos. Mitme ABB üksuse kokku kolimisega uude Jüri kampusesse liideti üksuste laod. Laopinna parema kasutusega loodeti sama kaubamahtu teenindada 40% väiksemal pinnal. Ehk kui vanad laod olid kokku 2000 m², siis uus ladu oli 1200 m². Selle jaoks plaaniti laoriiulid ehitada kuni 9 meetri kõrguseks. Paraku selgus, et tuletõrje reeglite tõttu saab teha vaid 6 meetri kõrguseid riiuleid. “Seega olime probleemi ees, kuidas kompenseerida 40%-list ruumipuudust,” rääkis ABB Baltikumi tarneahelate juht Tomingas. Puudu oli 830 m² ladustamise pinda. “Oli valida, kas ehitada maja suuremaks, teenus sisse osta või investeerida tornladudesse,” kirjeldas Tomingas valikuid.

ABB tegi arvutused, kui palju erinevate lahenduste puhul maksab 1 m² laopinda. Selgus, et maja suuremaks ehitamisel maksab lao m² 900 eurot, tornlao m² maksumus on 400 eurot. “Lisaks tundus tornladu väga innovatiivne,” ütles Tomingas.

Tornlaoga kaasneb ka efektiivsus. Noppimine muutus kiiremaks. Kui soovida midagi tornlaost kätte saada, siis tuuakse see kohale 22 sekundiga. Tomingas möönis ka ohte, milleks oli eelkõige kartus, et tegemist on uue tehnikaga ja ei ole teada, milline on töökindlus. Tagantjärele on Tomingas rahul, et ühtegi tõsisemat viga ei ole esinenud. Põhiliselt on olnud tehnilised vead, et kaabliühendused ei ole olnud korralikud ja tornladu ei ole saanud ühendust serveriga. Sellistel juhtudel on läinud põhiline aeg vea tuvastamisele.

ABB vajas 8 tornladu, millest igaüks on 6 meetrit kõrge. Igas tornis on 37 riiuliplaati (4100 × 857 mm). Plaadid on automaatse kõrguse tuvastusega ehk süsteem ise vaatab, kuidas ta kaupa plaadile paneb ja millisele plaadile kaup sobib. Ühe torni alune pind on 14,32m². Torn mahutab 202 m³ kaupa ehk praktiliselt läheb tornlattu üks rekka täis kaupa, näitlikustas Tomingas. Ta ütles, et tornladude jaoks on praegu kasutusel 150 m² laopinda. Klassikalise peenkaubalao puhul oleks sama ladustamiskoguse juures vajalik olnud 300 m² pinda. Ka ühe noppimise teekond on praegu maksimaalselt vaid 15 meetrit, mis klassikalises laos oleks kuni 100 meetrit.

Ta lisas, et 8 tornlao inventuur õnnestus teha vaid ühe päevaga, mis on ABBs kõigi aegade rekord. Samuti on vigade protsent langenud väga madalale.

Ühe torni maksumus on suurusjärgus 50 000 eurot.

Nutikas riiulisüsteem masinatehases

“Olen arvamusel, et RFID on väga geniaalne lahendus. Imestan, et see Eestis ei ole veel lendama läinud,” rääkis Peep Tomingas. ABB on RFIDi liitnud KanBani riiulisüsteemiga. “Põhimõtteliselt läksime selle süsteemiga pakkumispõhiselt logistikalt üle nõudluspõhisele logistikale,” tutvustas ta.

KanBan RFID on kasutusel masinatehases väikekomponentide tarnimisel. Tegemist on kastidega täidetud riiulitega, milles ülemine riiul on RFID-antenniga lugemise ala. Kui kast komponentidega saab tühjaks, siis tõstab kastist viimased komponendid võtnud töötaja kasti RFID-alasse (ülemisele riiulile). RFIDi abil saadetakse info, et kast on komponentidest tühjaks saanud, tarnija majandustarkvarasse. RFID-tagi abil on tarnijale teada, milline kast, millise kaubaga ja mis asukohaga riiulis vajab täitmist. KanBan on kahe kasti süsteem, mis tähendab, et teise kasti sisu tarbimise ajal peab tarnija täitma tühjaks saanud kasti uuesti.

YEInternational: Nädalast inventuuri hakati tegema ühe päevaga

Elektroonikakomponente müüvas YEInternationalis kulus inventuuriks aega nädal ning ettevõte kaotas selle aja jooksul oma käibes miljon krooni. Selline olukord sundis üle minema inventuuris pihuarvutite kasutamisele.

“Meie probleem oli inventuur,” rääkis YEInternational arendusjuht Priit Koppel oma ettekandes konverentsil Laoseis 2014. Inventuuri jaoks prinditi paberid, kuhu oli kirjutatud toodete koodid ja nimed, millele kirjutatakse inventuuri käigus juurde toodete kogused. Tooted olid laos seg­menteeritud vaid sarnasuse järgi ehk sarnased tooted asusid kõrvuti, kuna arvati, et nii on lihtsam toodet leida. Kuna YEInternational on nii hulgi- kui ka jaemüügiettevõte, siis võis toode asuda erinevates kohtades – lattu saabununa näiteks aluse peal, aga mõni alus oli lahti võetud ja sealt oli toode viidud kaupluse riiulile. Puudusid laoaadressid, kuna arvati, et piisab sektsioonidest stiilis “leib”, “sai”, “liha”, “piim”. Toodetel ei kasutatud ka ribakoode, arvati, et piisab ainult tootekoodidest.

Selline laomajanduse korraldus tähendas, et inventuur kestis 5 tööpäeva pluss üks puhkepäev. Lisaks pidid raamatupidajad ühe päeva kulutama inventuurilehtedelt andmete sisestamiseks majandustarkvarasse. Kuna programm ei võimaldanud andmeid sisestada mitmel inimesel korraga, siis pidid kaks raamatupidajat sisestamistööd tegema kordamööda. Kõige lõpuks järgnes veel päev kallimate toodete järelkontrolliks.

Probleeme laos tekitab paindumatu tarkvara

Inventuuris tekitas probleemi kasutusel olnud majandustarkvara. YEInternational tootis ka kaableid. Kui jaemüügis ei muutunud kaup teiseks kaubaks, siis tootmises muutus toore kaubaks ja toorme vähenedes muutus kauba hulk. “Näiteks oli sees 500 meetrit kaablit ja 100 otsikut ja neist tehti 5-meetrised jupid, ehk tooraine kadus ja tekkis teine kaup,” tõi Priit Koppel näite.

Majandustarkvaras puudusid algoritmid, mis kontrolliks, kas inventuuri tehti kõigis asukohtades . Tavaliselt unustati mõnest kohast otsida. “Meil oli vaja hakata mitte niivõrd kaupasid inventeerima, vaid asukohtasid, ehk kas kõikides asukohtades on käidud inventeerimas,” rääkis Koppel.

Probleemiks oli kompetentsus. Seaduse järgi ei tohtinud inventuuri teha inimene, kes kaupa müüb või on selle sisseostnud. Inventuurilehelt võis aga vastu vaadata tootekood POLKO MKS2 R5 10% 7.2X13X7.2. Selliste müstiliste nimetustega leht anti inventuuri ajal kätte inimestele, kes igapäevaselt ei tegele nende toodetega ja nad pidid need tooted ladudest üles leidma. “Tekkisid järjekorrad töötajate järele, kes oskavad näidata, mis tootega on tegemist,” meenutas Koppel.

Probleemiks oli aeglane sisestus. Koppeli kinnitusel kulus andmete sisestamiseks majandustarkvarasse ja puudujääkide kontrollimiseks 7 tundi.

Et ettevõttes oli palju erinevaid ladusid, võis inventuuri tegija lugeda kaupa valest laost, mis tekitas segadusi.

Ka erinevad mõõtühikud tekitasid probleeme. “Meil oli mingi toode ja me ei teadnud, kas peame kokku lugema tükke või hoopis meetreid,” kirjeldas Koppel. “Näiteks kaablirull – kas 1 tükk või 300 meetrit? Puudus info mõõtühikute kohta, tekkisid üle- ja puudujäägid. Kontrollides selgus, et vale mõõtühik,” selgitas Koppel.

Puudusid laoaadressid, mis oleks aidanud kaupa üles leida. Koppeli ütlusel oli seisukoht, et väikestele vidinatele ei ole võimalik aadressi anda. Tekkisid probleemid müügis. Kaupluse töötaja ei teadnud, kust minna kaupa otsima. Müüja kadus lattu riiulite vahele kümnekonnaks minutiks, ei suutnud sealt küsitud kaupa leida ja ütles lõpuks kliendile, et soovitud kaupa ei ole hetkel laos. Samuti aeti segamini sarnaseid tooteid. Näiteks kullatud ja vaseotsikuga kaablid olid ühes kohas. Lihtne oli eksida ja anda kliendile vale toode, kuid toodete hinnavahe võis olla kümnekordne.

Puudus seerianumbrite andmebaas. Seetõttu ei suudetud eristada oma tooteid võõrastest samasugustest toodetest ega teatud seega, kas tagasitoodud toote garantii kohustus oli YEInternationalil või mõnel konkurendil.

Raamatupidamise jaoks oli probleem inventuuri tulemuste käsitsi sisestamine. Programm lasi tulemusi sisestada korraga vaid ühel kasutajal. Samuti ei olnud võimalik avastada ülejäägiga tooteid, kuna programm ei printinud nimekirja välja tooteid, mille laoseis oli programmi andmetel null.

Lahendused laos algavad vajaduste kirjeldamisest

Kõik need probleemid andsid tõuke hakata süsteemi laos muutma. Uue süsteemi jaoks kirjeldati nõuded:

- lugemite sisestamine majandustarkvarasse peab toimuma automaatselt;

- süsteem peab ise aru saama, millise lao kaubaga on tegemist;

- süsteem peab vahet tegema toote ribakoodil ja laoaadressi ribakoodil;

- inventuuri ajal peab pihu­arvutis olema kuvatud ka mõõtühik, milles toodet arvestatakse;

- et loendaja järjekord ei läheks segi (näiteks tööpauside ajal), peab pihuarvuti ekraanilt nägema viimati loetud kauba koodi;

- ei inventeerita ainult tooteid, vaid laoaadresse, ehk üle loetakse ka tühjad kohad laoriiulitel, selle jaoks peab olema pihuarvutil eraldi klahv tühja laoaadressi kohta märke tegemiseks.

Lahendusena muretseti 10 Palmi pihuarvutit. Nende pihuarvutite juurde sai lisada ka ribakoodi lugeri. Teiseks toimus lao kaardistus. Kaardistati kõik laod, kauplused jm kohad, kuhu oli võimalik kaupu susata, rääkis Koppel. “Müüja pidi aru saama, kus kaup asub,” lisas ta. Selleks loodi laoaadressid. Aadressi sai iga riiul, kapp, stend. Kokku tuli 833 aadressi, mida oli vaja inventuuri käigus kontrollida.

Ribakoodid said kõik tooted ja laoaadressid. Koppel möönis, et toodetele ribakoodide andmine oli probleemne. Raske oli selgitada, kuidas panna ribakoodi vidinale, mis maksab vähem kui ribakood ise. Otsustati, et väikseid asju pannakse karpidesse, millel on ribakood. Ühel laoaadressil võis olla kuni 3 toodet.

Muudatuste tulemusena sai hakata pihuarvutiga lihtsalt tooteid lugema. Pihuarvutiga lugedes edastatakse süsteemi toode, asukoht ja kogus. Ongi kogu inventuur. Kui laoaadress on tühi, siis on olemas ka klahv “tühi riiul”.

Lisaks on süsteemis abistavad algoritmid, mis aitavad üles leida, millistes asukohtades on veel tooted lugemata, kus asub kaup samal aadressil, aga erinevatel riiulitel. “Hakkasime laost leidma aardeid – tooteid, mis varem olid kadunud,” rõõmustas Koppel. Varem sellised tooted ei tulnud inventuuris välja, kuna nende laoseis oli null ja inventuuri leht ei printinud selliseid tooteid kontrollimise jaoks nimekirjagi. Seetõttu ei läinud keegi neid tooteid ka kontrollima.

Lisaks inventuurile oli pihuarvutitel veel liideseid. Näiteks pisteline asukoha kontroll – töötaja läks kauba juurde ja kontrollis pihuarvutiga, kas kaup on õiges asukohas, kirjeldas Koppel. Pihuarvuti funktsioonide hulka kuulus ka seerianumbrite sisestus, kauba sissetuleku fikseerimine, kauba lähetus, laoliikumiste fikseerimine, garantiiaja kontroll.

Pihuarvutitega tehakse enam kui 6000 tootega laos inventuur nüüd ühe päevaga.

Kuna Palme enam ei toodeta, siis on Koppeli sõnul plaan üle minna nutitelefonidele (ka neile on võimalik lisada laserribakoodi lugeja) ja programmeerida tarkvara Androidile.

Rahva Raamat: logistikasse investeerimine toob suure efekti

“Võttes logistika fookusesse, oleme sealt kätte saanud väga suured efektid,” rääkis Rahva Raamatu juhatuse liige Gertti Kogermann konverentsil Laoseis 2014, kui hakkas tutvustama Eesti suurima raamatute hulgi- ja jaemüüja iPadi-põhist paberivaba ladu.

Neli aastat tagasi käis töö Rahva Raamatu laos veel täiesti teisiti. Raamatud saabusid tarnijatelt alustel ja need pandi tarnijate kaupa riiulile. “Tõsi, raamatud saabuvad siiani iga päev, kuid nüüd on igal raamatul oma kindel koht. Varem oli kirjastusel oma riiul, kus oli tuhandeid raamatuid, ning raamatu asukoha info oli vaid komplekteerija peas,” selgitas Kogermann.

Süsteemi algelisus muutis abitööjõu leidmise väga keeruliseks, sest läks mitu kuud, enne kui komplekteerijale selgeks hakkas saama, kus millised raamatud on. “Nüüd on inimesel juba teisel tööl olemise päeval töö sisu arusaadav ja lihtne ning ta suudab koheselt anda ka enda panuse,” oli ta rahul, et riskide maandamiseks otsustati 2009. aastal üle minna aadressipõhisele laole.

Vajadus uue süsteemi järele laos muutus eriti suureks, kui ettevõte 2008. aastal laienes ja avas mitu uut poodi. “Saime aru, et kui nüüd kohe logistikaga ei tegele, võime varsti poe kinni panna,” lisas Kogermann.

Raamatuladu vajab kiiret reageerimist. Laotöö muudab eriti keeruliseks raamatumüümise spetsiifika. Kogermann selgitas, et raamatute ilmumise graafik ei ole ühtlane ja töömahud on sesoonsed. Kirjastamise loominguline protsess on tihti prognoosimatu. “Aga kui raamat valmib reedel, mil trükikoda selle meile kohe ka toob, siis me peame kohe selle kauplustesse ja meie poolt varustatavatesse jaekettidesse laiali saatma. Lihtne tõde on, et kaotame müügis oluliselt, kui seda kohe pakkuda pole,” selgitas ta.

Sagedased on korrad, kui hommikul “Terevisioonis” uuest raamatust räägitakse ja poe avamisel kliendid seda juba küsivad. Lisaks on jaekettide raamatuletid piiratud mahutavusega ja väga oluline on varude juhtimine. Selleks, et mahutada uudiskirjandust, tuleb seisma jäänud raamatud kiiresti eest ära tuua.

iPadid tõstsid lao efektiivsust. Uus süsteem on loodud iPadile, kuhu koos Softsystemsiga on paigaldatud Microsoft Navisoni tarkvara, mis on Rahva Raamatule kohendatud. Kogermann tunnistas, et oleks tõesti võinud kasutada ka odavamaid tahvelarvuteid, kuid iPadi kasuks otsustati seadme töökindluse tõttu. Ka oli seade kolm korda odavam kui spetsiaalselt ladudele mõeldud käsiterminal.

Kui varem algas komplekteerija hommik komplekteerimislehtede kokkupaneku ja väljatrükkimisega, siis täna läheb komplekteerija tööle, võtab oma iPadi ja vajutab nuppu, millega ta saab uue töö ehk komplekteerimisnimekirja. Iga raamatu komplekteerimisel skannib töötaja kõigepealt raamatu, riiulil koha ja kinnitab selle iPadil oleva ribakoodi skannimisega. Jooksvalt kleebitakse ka hinnad raamatutele.

Ipad on kasvatanud ka inventuuri efektiivsust. Enne kestis inventuur aktiivselt 5 päeva ja ladu oli suletud. “Need olid viis väga stressirohket tööpäeva paberi ja pastakaga ning lisaks ca 2 nädalat järelkontrolli. Palju lugemisvigu ja teostus kulukas,” meenutas Kogermann.

Nüüd kulub inventuuriks 3 päeva ja 2 päeva on järelkontrolli aeg. Vigu tekib vähem ning teostus ja ettevalmistus mugavam ja kiirem. Teostuskulu on väiksem ca 30% ja tulemus oluliselt täpsem. Lisaks tehakse nüüd ka kõik kaupluste inventuurid tahvelarvutite abil.

Kokku maksis investeering uude süsteemi 30 000 eurot, mis tänaseks on ennast tasa teeninud.

 

Võrdlus

Automatiseeritud tornladu vs. klassikaline ladu

TornladuTornide kasutatud pindala 150 m².Noppimine toimub ühel tasa­pinnal, maksimaalne teekond 15 m.Maksimaalne noppeaeg 27 sekundit.Kaup on kinnises tornis, kaupadele, juurdepaas ainult välja õpetatud inimestel.

Klassikaline laduVajalik ruum 300 m².Noppimise keskmine teekond kuni 100 m.Noppimiseks kuluv aeg keskmiselt 1 minut.Visuaalselt kaup nähtav ja kõigil inimesel on kaubale juurdepääs.

Allikas: ABB

 

Tasub teada

KanBani RFID-süsteemi võidud

Lean-tellimisprotsess – puuduvad korduvad ja üleliigsed tegevused, ABB töötaja ainsas tegevuseks tellimisprotsessis on tõsta tühi kast RFID-alasse.Automaatne ja operatiivne tellimine.Töökindel ja eksimuste vaba – ainus eksimuse võimalus on, kui töötaja ei tõsta tühja kasti RFID-alasse ja jätab kasti lihtsalt põrandale vedelema.Reaalajas ja tarbimisel põhinev tellimine – RFIDi abil registreeritakse kohe tarbimise muutus ning tühjaks saanud kastist jõuab info tarnijani.Optimaalne laovaru – põhineb ainult reaalsel tarbimisel ehk lattu tuuakse ainult seda materjali, mis on saanud otsa.Kontrollitud tarbimine.Kiire reageerimine tarbimise muutustele.Tarnekindlus 99%

Allikas: ABB

 

Mis on mis

YEInternationali ladu

ProbleemidInventuuri kestus 5 tööpäeva + puhkepäev.Inventuuri andmete käsitsi sisestamine raamatupidamises.Kauba mitteleidmine laos, puudusid laoaadressid.Osas kauba asukohtades ununes kaup inventuuri käigus üle lugemata.Erinevatest mõõtühikutest tingitud vead kogustest.

LahendusedKaupade lugemiseks võeti kasutusele võeti pihuarvutid.Loodi laoaadresside süsteem.Kõik tooted ja laoaadressid said ribakoodid.Pihuarvutite süsteemis loodi algoritm, mis aitas üles leida asukohad, kus tooted olid inventuuri käigus veel lugemata.

Allikas: YEInternational

 

Tulemused

Vähem vigu ja efektiivsem nope

Noppijate mahu efektiivsus kasvas 50% (nii toodete kui ka tüki kaupa).Noppijate arv vähenes 3 inimese võrra.Vastuvõtjate mahu efektiivsus kasvas 20%.Vastuvõetud kaupade valmidus noppimiseks kahanes varasema 1–3 päeva asemel 0,5–3 tunnile.Tagastatud kaupade valmidus uuesti noppimiseks kahanes varasema 2–3 nädala asemel 2–3 päevale.Ladustajate mahu efektiivsus kasvas 50%.Ladustajate igakuine ületunnitöö vajadus kadus.Väiksem tööjõukulu.Oluliselt vähem vigasid komplekteerimisel, topeltkontroll.Kiiremad ja täpsemad inventuurid.Kiirus, täpsus, tegevuste registreerimine online’is.Kiirem kauba vastuvõtt ja tagastuste opereerimine.

 

Mis on mis

Rahva Raamatu ladu

Ladu – 1500 m² ja mitmetasandilineKesklaos tooteid ca 15 000Laomaht kuus ca 4200 kasti ja ca 3 mln tk aastasTarnijaid ca 1000Keeruline laoloogika – korraga tellimuses 1 tk ja 1 alusTagastuste suur maht jaekettidest

 

Tasub teada

Inventuur Rahva Raamatu laos

Enne5 päeva aktiivset (ladu suletud) ja väga stressirohket tööpäeva paberi ja pastakaga ning lisaks ca 2 nädalat järelkontrolli. Palju lugemisvigu ja teostus kulukas.

Nüüd3 päeva ja 2 päeva järelkontroll. Vigu vähem, teostus ja ettevalmistus mugavam ja kiirem. Teostuskulu väiksem ca 40% ja tulemus oluliselt täpsem.

Tahvelarvuti vähendas ületunnitööd

Ületunnid Rahva Raamatu laos, jaanuar-oktoober2011 – 956 tundi2012 – 715 tundi2013 – 530,5 tundiViimase kuue kuu keskmine 19,5 tundi

Allikas: Rahva Raamat