Töökäte puudus takistab arengut

Tööstuses valitsev tööjõu puudus mõjutab ­Estanci juhi Raigo Tammo sõnul ettevõtet oluliselt. Mahutite valmistaja otsib endale praegu 15 töötajat, kelle leidmine on osutunud keeruliseks. Eelkõige otsib Estanc kõrgema kvalifikatsiooniga keevitajaid, aga ka kõrgharidusega projektijuhte ja konstruktoreid. “Praegu on Estancis tööl 125 inimest, kuid lähikuudel peame tellimuste suurenemise tõttu võtma vähemalt kümme keevitajat lisaks,” selgitas Tammo.

“Töölisi on iga aastaga aina raskem leida,” nentis ka Cipax Eesti juht Kaido Sasse. Cipax toodab keskkonnasõbralikke tooteid rotatsioonivalu meetodil – konteinereid, mahuteid, paate, meretooteid keskkonna- ning sanitaartooteid.

Cipaxis on praegu ametis 75 töötajat, talve­perioodil on inimesi 65 ümber. “Aga kevad-suvi on kõrghooaeg, meresektor ja teised toovad töömahtu juurde, nii et võtame alati uusi inimesi juurde,” rääkis Sasse. “On märgata, et olukord muutub iga aastaga raskemaks,” tunnistas ta. “Eks paremad mehed on juba kõik tööl,” lisas ta.

Esimese kvartali käive jäi Sasse sõnul küll natuke plaanist maha, kuid seda pigem tellimuste tõttu. Nüüd aga, kui hooaeg juba täies hoos, loodavad nad, et põhikliendid Rootsist ja Soomest mahtu kasvatavad. Mullu oli ettevõtte käive 8,3 miljonit ­eurot, sel aastal peaks see ületama 8,4 miljonit eurot. “Mitte küll kümneid protsente, aga väike kasv ikka. Plaanime selle aasta kasvuks 2 protsenti,” lisas ta.

Väljaõppeperioodil tulemuslikkus madalam

Uusi töötajaid otsib Cipax igalt poolt, sealhulgas töökuulutuste portaalidest, aga ka töötukassa kaudu. “Kuid sellega on nagu ikka: kui tuleb nime­kiri 20 kandidaadiga, saad sealt heal juhul kaks kätte,” ütles Sasse. Samuti tuleb uute inimeste puhul arvestada õppeperioodiga ning neilt ei saa samu tulemusi oodata nagu vanadelt tegijatelt – tootlikkus on igal juhul väiksem.

Tammo ütles, et kogenud töötajad leiavad neid tihtipeale ise. “Ettevõtte areng ei jää märkamata ja need, kellel on pakkuda kogemust ja teadmisi ning kes soovivad uusi väljakutseid, võtavadki meiega ühendust,” rääkis ta. “Kuid samas ei tähenda see, et kogenud töötajate otsingutel oleksime passiivsed. Sugugi mitte, aktiivne töö käib ka kogenud töötajate leidmiseks.”

Inimeste tööl hoidmiseks on Tammo sõnul vähe lühiajalisi erimeetmeid – selleks peab olema välja töötatud süsteem, mis puudutab töötingimusi ja -ohutust, motivatsioonipaketti ja sisekliimat ning isegi ettevõtte traditsioone. Estanc tegeleb firma juhi sõnul kõikide nende aspektidega. “Julgen oletada, et suudame olla atraktiivne ettevõte meie töötajatele mitte ainult värbamishetkel, vaid ka pikemas perspektiivis,” lisas Tammo.

Inimesi köidab üle keskmise töötasu ja normaalne juht. Sasse sõnul hoiab töötajaid tööl hea palk ning töökeskkond. “Töötasu peaks olema üle Läänemaa keskmise,” kommenteeris ta, “pluss see, et ülemus ei ole türann.”

“Paraku on nii, et häid mehi on raske leida,” lisas Sasse, öeldes, et paljud tegelikult ei tahagi tööd teha või tahavad seda vaid sõnades. Kel pole motivatsiooni, seda kinni ei hoita, tunnistas Sasse. “Sest tööd tuleb teha, plaanid on olemas ja me ju mõõdame ka oma tulemusi.” Nendega, kel on soov õppida, on loomulikult teine lugu. “Aga selliseid on oluliselt vähem,” nentis Sasse.

Ent on ka tublisid töölisi. “Iga aastaga oleme veidi oma kollektiivi kasvatanud ja leidub ka neid, kes tulevad hooajaks ning siis jäävad pikema lepinguga,” ütles Cipaxi juht. Tema sõnul on suureks probleemiks ka see, et noored vaatavad muudkui suurlinna poole. “Varem või hiljem minnakse ikkagi Tallinna õnne otsima. Või Soome,” sõnas ta.

Tammo sõnul leitakse parimad töötajad oma töötajate kaudu. “Rahulolev töötaja on parim tööjõu värbamise abivahend,” naeris ta.

Tammo sõnul on Estanc viimasel ajal kiiresti arenenud – möödunud aastal jäi ettevõtte käive 10 miljoni euro kanti, selle aasta plaaniks on aga 13 miljonit.

“Vaadates praegusele müügile, julgeme mõelda selle käibenumbri ületamisele,” kinnitas Tammo, kelle sõnul on firmal plaan suurendada käivet 20%. Ekspordi osakaaluks on Estancil plaanitud 75%.

Lisatööjõud Ukrainast

Hiljuti Jürisse uue tehase rajanud Estanc on pidanud mõistlikuks suureneva tööjõuvajaduse katmiseks ka välismaalt lisatööjõudu rentida. Põhiline keevitajate kontingent tuleb neile Ukrainast. Tammo sõnul ei saa Ukraina tööjõudu koos kõigi kuludega odavaks nimetada, aga see ­aitab kiiresti saada suure arvu kvaliteetseid töötajaid.

“Kasutame ukrainlasi Eestis olevate tööjõurendifirmade kaudu, kes toovad neid riiki sisse,” selgitas Tammo. “Meile ei ole tähtis rahvus, vaid meile vajaliku kvalifikatsiooniga lisatööjõud,” lisas ta.

Renditööjõu ajutine sissetoomine Eestisse võiks Estanci juhi sõnul olla praegusest lihtsam. “Seni tundub, et otse nende väljastpoolt hankimine on liiga probleemirikas,” põhjendas ta rendifirmade kasutamist.

Lisatöötajate leidmise takistuseks on Estancile osutunud töölesõiduga seotud igapäevased kulud. “Spetsialiste leiaks kergemini, kui Jürisse oleks võimalik saada ühiskondliku transpordiga ja sellega seoses ei oleks kulutusi,” selgitas ta.

Firma transport ei oleks Tammo hinnangul mõistlik lahendus, kuna töötajaid tuleks transportida erinevast asukohast. Lahendusena näeb ta linna lähivaldade liitmist pealinna ühtse transpordiskeemiga. Tammo lisas, et neil käivad läbirääkimised valla ja riigi inimestega, et leida transpordivajadusele optimaalne lahendus.

Noored kinni suurlinnades

“Meie häda on see, et me ei ole Tallinna külje all,” ütles Viru Keemia Grupi personalijuht Tea Allikmäe.  Ta lisas, et viimasel tudengimessil Võti Tulevikku kuuldi üllatavalt palju küsimust, kas Tallinna kandis pole praktika- või töökohta pakkuda. “Lõpuks vastasin, et on küll, siit vaid 160 kilomeetri kaugusel,” rääkis Allikmäe.

Tema sõnul püsivad eelarvamused ja hirmud Ida-Virumaa suhtes. “Tihti pole siin isegi käidud, aga arvatakse küll,” ütles Allikmäe.

Noored võiksid tema sõnul mõelda, et Tallinna ja Tartu ümbruses soovivad töökohti paljud, Ida-Virumaale on valmis tulema vähesed. Just siin on noortel võimalik leida töökoht väiksema konkursiga ja ilma kõikjal nõutava töökogemuseta,” ütles Viru Keemia Grupi personalijuht.

Allikmäe sõnul on paljud, kes tulid Viru Keemia Grupi ridadesse väljastpoolt regiooni, avastanud enda jaoks palju rohkem kui vaid ühe toreda ettevõtte.

Keeleoskusega spetsialisti ei leia

Kõige rohkem väljakutseid on heade spetsialistide leidmisel, ütles ABB Balti riikide värbamisjuht Aivi Kullama. Ta lisas, et kõige keerukam on leida töötajaid positsioonidele, kus on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused mitmest valdkonnast.

“Näiteks müügiinseneri, kellel on lisaks vajalikud elektri­alased teadmised ning müügitöö soov, oskus ja kogemus. Või töödejuhatajat, kel peaks olema nii tehniline haridus kui ka tootmise juhtimise oskus,” lisas Kullama.

“Kõikidele nimetatud nõudmistele lisandub veel võõrkeelte – esmajoones inglise ja vene keele – oskus,” ütles ta. “Kahjuks tuleb tõdeda, et eriti noorte hulgas on vene keele oskajate hulk oluliselt vähenemas,” nentis Kullama.

Valikuprotsessis on muutunud üha olulisemaks kiirus, tõdes Kullama. “Näiteks tootmistöötajate puhul peab valikute ja otsuste tegemine olema päevade küsimus, vastasel juhul on potentsiaalne kandidaat leidnud juba uue võimaluse,” sõnas Kullama.

KOMMENTAAR

Oskustööliste värbamine väljaõppe kauduTea Allikmäe, Viru Keemia Grupi personalijuht

Anname tööd rohkem kui 2100 inimesele, meie valduses on kaevandus, viis põlevkivi ümbertöötamisvabrikut ning transpordi-, montaaži- ja energeetikaettevõtted. Kuigi praegu otsest ja teravat tööjõupuudust pole, hoiame iga päev tööjõuturul silma peal, sest arenguplaanid eeldavad, et töötajate arv kasvab.

Kui lubjatehasesse vajame vaid kümme uut töötajat, siis Petroter II õlitehases on nõudlus oluliselt suurem, vaja on ligi 100 inimest, kellest 60-70 on oskustöölised.Kuna tööjõuturul polnud piisavalt vajalike oskustega inimesi ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on eriala, mis kattub suures osas meie vajadustega, alustasime möödunud aasta kevadel nendega läbirääkimisi ning leidsime kiiresti ühise keele.

Kuulutasime välja avaliku konkursi tehnoloogiliste protsesside operaatorite leidmiseks. Tegemist on töökohapõhise õppevormiga, kus viis kuud tuleb viibida loengutel ja ülejäänud aeg on praktika töökohal.

Esimene grupp tulevasi Petroter II operaatoreid alustas õpinguid mullu septembris, teine grupp tänavu jaanuaris. Kokku asus õppima 40 inimest, kellega sõlmisime juba õpingute ajal töölepingu. Asjatu on loota, et täiskasvanud inimesed on nõus viis kuud ilma tasu saamata koolis õppima. Ajal, kui meie tulevane operaator viibib tundides, maksame talle tasu 460 eurot kalendrikuus.

Väga positiivselt üllatas inimeste õpihuvi. Tundidest ei puuduta ja seni pole alustanutest keegi lahkunud. 

Petroter III õlitehase personali hakatakse värbama sama skeemi järgi.