Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni hinnangul saaks praegust pensionisüsteemi laiendada individuaalse II samba pensionikonto võimaluse lisamisega.
Järgneb Kristjan Hänni kommentaar Äripäeva juhtkirjas tehtud ettepanekule selle kohta, et kesise tootlusega II sambast võiks olla võimalik väljuda:
Eestis on II samba senine kesine tulemus mõjutatud päris mitmest (loodetavasti) üsna erakorralisest asjaolust. Muuhulgas näiteks riigipoolsete maksete peatamisest turu põhjas ja Swedbanki otsusest oma siinsete pensionifondide investeeringuid konservatiivsemaks muuta (et siis veel korraliku reitinguga Euroopa perifeeriariikide võlakirjade osakaalu suurendamisega enne sealset kriisi kätt proovida) umbes samal ajal. Teistegi suurpankade tegevuses paistab Eestis mõne valusa ajaloolise kogemuse tulemusena eksisteerivat „pealkirjariski“ vältimine. Seetõttu hoidutakse investeeringutest, mis kohalikus meedias võiks kritiseerimist leida.
Riskivõtmise vältimine on tähendanud (seni) kehvemat tulemit ja seda on eelkõige oma kohalikku investeerimist rõhutav LHV olnud varmas ära kasutama.
Reaaltootlus on olnud madal muidugi ka seetõttu, et kohalik inflatsioon on kõrgem, kui regioonides, kuhu suurematel fondidel on võimalik investeerida.
Üleskutse II sambast lihtsa väljumisvõimaluse loomiseks ilma jätkuvaks pensionikogumiseks töötavat alternatiivi lisamata on vastutustundetu. Püsiva rahulolematuse genereerimine senise pensionisüsteemi suhtes annab poliitikutele lihtsama võimaluse mitte ainult makseid peatada, vaid see sammas hädavajadusel riigistada. Sellise sündmuste käiguga, kõikvõimalike riigipoolsete piirangute ja võimalike muutustega arvestamine tähendab suuremat riski pensionifondide valitsemisel Eestis ja riskile vastavat tootlust kõrgemate teenustasude näol.
Praegust süsteemi saaks laiendada individuaalse II samba pensionikonto võimaluse lisamisega, kus investorid saavad vastutuse oma pensionisäästude osas enda peale võtta ja valida sinna enda äranägemisel sobivale kulu- ja riskitasemele vastavaid investeeringuid. Sellest väljumine peaks olema reguleeritud sarnaselt II sambaga. Kui see muutus tehtud, tuleb süsteemile lihtsalt rohkem stabiilset aega loota (nii turgude, kui regulatsiooni mõttes), et „väikeste arvude seaduse“ põhjal tehtud hinnangute asemel suurem pilt paistma hakkaks ja teenustasud koos selle ja mahtude kasvuga langevad ilma riigipoolse sekkumisetagi.
Pikemaajalisem põhimõtteline muutus võiks olla Euroopas ühtse pensionifondide regulatsiooni kehtestamine ja võimalus piiriüleseks teenusepakkumiseks.
Kristjan Hänni pole liitunud II sambaga, küll aga III sambaga. "Kui oleksin liitunud ja oleks võimalus II samba kogumiseks isiklikule pensionikontole, siis kaaluksin seda tõsiselt," märkis ta.
Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.